Laalu sünna

Tänane esimene rõõm on lapsest, kes sai jälle natuke suuremaks :) Laalul oli sünnipäev. Suur anatoomia eksam sai tal lausa A peale ära tehtud (niiii tubli! :) ja pärast seda oli rahu majas ning paras aeg pidu pidada nii sõprade kui omadega.

Raelul on ka samasugune hoolitsemise vajadus nagu tema emmel ja see on tore. Emm on oma hoolitsemisega äratanud õitsema kõik lilled, mis siin-seal potikestes kusiganes nurgas peaaegu ärakuivanud olid. Saadaks ühe neist Raelule, aga kuidas? Panen siis pildigi vähemalt.
Muuseas, hoolitsemine paneb inimesed ka õitsema! Ma tean! :)

Mõni saare mammi kipub oma vanamehe või vanamees mammi kohta ütlema: kui on hea, siis paremat pole tahtagi, aga kui on sant, siis sandimat pole tahtagi!:)

Eile oli nii hea ilm, et paremat ära taha! Sooja võis olla oma 14 kraadi ja päike paistis terve päeva. Uskumatult ilus. Nagu mai-mesjats - nii öeldi ikka vene kroonus... Ka pühapäev oli kuiv ja soe.
Enne seda aga ladistas vihma mitu päeva. Tänane hommik oli lihtsalt pilves. Nii hulluks, kui Ameerika idarannikul, kus ähvardati lumetormiga, ei lähe siin Vancouveris vist mitte kunagi. Tegelikult on see tõesti suurepärane koht elamiseks ja meiegi võime väga rahul olla.

Nii hea ilmaga võtsime Pillega ette paar pikemat jalutuskäiku üle hulga aja. Klõpsutatud sai ikka ka. Puud on veel raagus, aga siis hiljem hea võrrelda. Ilus avastus oli see, et kirsiõisi on juba näha ja tundub, et natuke varem kui tavaliselt, sest tänavune jaanuar on olnud keskmisest soojem.

TELUS teaduskeskuse (nagu meil Eestis AHHAA keskus vist) juurest oma teekonda alustades leidsime küsimärgi, mis tuletas meile meelde Alfa kursuse logo. Pühapäeval alustas Siionis tore Alfa-grupp, millega tasub veel liituda. 

Mööda kallasrada jalutades saab all-linnale teha tiiru peale. Pühapäeva õhtul liikusime ühte peatänavat mööda linna sisse, et teisel päeval sealt jätkata.

Päikselise ilmaga on kõrghoonete fassaadide peegeldusi huvitav jälgida.























Jaanuaris palmide all :) Täpselt nii, sest mõni tegelane sättis end sealsamas päevitama.

 

 

English Bay ühest ja teisest äärest. 

 

Ja siis jõudsime platsile, kus sai ennast ometi vabalt tunda. Mul on kohe sissesündinud vajadus aeg-ajalt kohtlast klouni mängida ja kui vahel keset tänavat see tuhin peale tuleb, siis Pille peab mind alati korrale kutsuma. Nüüd sain seal koos nende kujudega veidraid liigutusi ja nägusid teha. Keegi ei vaadanud imeliku pilguga. :)

 

Teisest äärest ringiga tagasi.  Kivist ja klaasist kõrghoonetest eemal kalda peal leidsime ühe koduse puidust kõrghoone, õigemini osmiku, mis sobiks meile üsna hästi - vähenõudlikud nagu me oleme. :)

Lubatud kirsiõied paarist kohast. Kas te näete, et kinnaste peal on ka samasugused õied!

Paar sõna pühapäevase teenistuse kohta. Kirikus on alustatud remondiga, aga praegu saame teenistustega veel peasaalis jätkata. Seekord oli organistiks Erli Lepik. Erich Tõkke luges alguseks Eutühhose aknalt kukkumise loo (Ap 20:7-12) ja tõi mitu näidet, kus Jumal on elustanud surnud olukorra.
Jutlustaja sõnum põhines Rm 5:1-5 salmidel: Et me nüüd oleme usust õigeks saanud, siis... - sellest eeldusest sai räägitud nädal tagasi. Nüüd siis järeldustest. Need on rahu Jumalaga ja tänumeel kõikides olukordades.

Mida siis  teile täna magustoiduks pakkuda? Eks ikka seda, mida Kuldsest Klubist saada võib! Laske aga hea maitsta :)

Ristid särama :)

Juba teisipäev. ... ja mul vaid mõni üksik pilt! Seda oli ka arvata, et saabub paar (või rohkemgi) rahulikku nädalat. Kuna täna oli kuiv ilm, siis tekkis mõte võtta ette üks jalutuskäik mööda Kingsway tänavat ja minu eesmärk oli teha mõni pilt ühe katoliku kiriku valgustatud ristist ja selle kellatornist, kus samuti särav rist tipus. Seni, kui kogu kompleksile (seal kõrval on ka Katoliku kool - minu arvates nii põhi-, kui keskaste) sai tiir peale, oli juba pime.

Oleme Kuressaares unistanud juba mõnda aega sellest, et panna oma kiriku tornis rist särama, aga pole veel jõudnud. Eks selleks ole vaja head tehnilist ja ilmastikukindlat lahendust ning natuke ressurssi selle teostamiseks. Aga kunagi me teeme selle ära niikuinii! Siit piltidelt tekib muidugi ideid juurde. Räästaalused tuleks ka suunatud valgusallikatega varustada. Kui kellelgi on mõtteid, kuidas praktiliselt asja teostada, siis palun ärge hoidke neid endale!

Vahel jääb silma ette ka mõni väike kabel või palvela. Neid on siin ikka üsna mitmeid. Ühe sellise, Southside Community Church, õue peal olid laste mänguatraktsioonid ja tahvlilt võis lugeda, et tegemist päevahoiuga eelkooliealistele. Aknad olid veel valgustatud ja isegi välisuks lahti. Hea idee tegelikult ka kodu-Eesti kogudustele. Kirikuruumid seisavad tihti nädala sees ju jõude.

Pühapäev oli ikka oodatult armas. Üle mõne aja oli kohal vend Johannes Eenjärv, kes luges algussõnaks mõtteid Koguja 1. peatükist. Tema silmanägemine ei ole enam hea (või nagu ta ise ütles: loen teile ühe silmaga), aga Jumala Sõna on talle kallis. Lisaks luges ta ka ühe luuletuse Viilip Kõrma märkmete vihikust, mis algas sõnadega: Milleks on elu? Milleks on valu? ja lõppes:

Elul on mõte. Kristus on tõde.
Tee, elu ja õnnistus hoovab ta seest.
Kes Kolgata veres on pesnud siin ennast,
kes sündinud Jumala Vaimust ja veest,
sel hingamisase on taevases linnas.

Pastor pidas jutluse teemal: Õigeks usust. (Rm 4:1-5) Mõni mõte teile ka, head lugejad, kuna muid uudiseid mul täna palju ei ole! :)

Aabraham on Vana Testamendi patriarh ja juudid tõid oma vaidlustes tihti viimase trumbina välja asjaolu, et nende isa on Aabraham, keda ... ei tohi puutuda. (Mt 3:9; Jh 8:31jj) Kui Jeesus avaldas sellel teemal mõne mõtte, siis tahtsid juudid teda kividega surnuks visata. (Jh 8:58-59)
Usuisad on tundlik teema. Igal usundil on oma suurkujud. Juutidel oli selleks Aabraham, näiteks moslemitel aga prohvet Muhamed. Pariisi karikaturistid riivasid oma piltidega moslemite usulisi tundeid ja vähemalt osaliselt tõmbasid sellega endale häda kaela. Ometi ei saa neid kahte sündmust päris hästi võrrelda. Jeesus ei mõnitanud juute. Ta tõi juutidele nende usuisa Aabrahami hoopis eeskujuks ja ütles: te ei tunne oma esiisa. Te rõhute oma füüsilisele päritolule ja arvate, et selles on teie eelis.Teie esiisa oli aga tõeline usumees. Õppige teda ometi tundma! Kui te oleksite Aabrahami lapsed, siis te teeksite ka Aabrahami tegusid. Te püüate tappa mind, kes olen rääkinud teile tõtt... Seda ei ole Aabraham teinud. (Jh 8:39-40)
Aabraham pole ainult juutide usuisa, vaid ta on ka meie usuisa, sest Jumala tõotus ja leping talle oli: sinu nimel õnnistavad endid kõik suguvõsad maa peal. (1Ms 12:3). Aabraham ei saanud õigeks käsust, vaid usust. Vana Testament kuulutab usust õigeks saamist samamoodi nagu Uus Testament. Nii on kõikide jaoks ühesugune lihtne lahendus. Tänu Jumalale selle eest!

Pärast kirikut sõime lõunat ja tuletasime meelde vanu aegu. Vennad pildile ei jäänud, õed aga küll
.

Öelge, mis on järgmisel pildil valesti! :)

Endiseid aegu sai meenutatud ka Villi juures kesknädalal.

Albumite virn oli aukartusäratav ja võta või jäta, aga mulle täitsa meeldib  vahel pildialbumeid vaadata. Arvutiekraanilt võib ju ka ja seda te praegu siin teetegi. Kes aga neid tuhandeid erikaustades olevaid digipilte sorteerima hakkab ja millal - raske öelda... ilmselt siis, kui pinsi peale saan, kuid siis pidavat eriti kiireks see elu minema. Ja kas meile enam pinssi vaatamata sammastele üldse jätkub, on ka ülimalt kahtlane. Tegelikult on mul (meil Pillega) kolm tagavarasammast ka veel. Kolm korda saate arvata, mis või kes?! Vot nii on lood.

Kuressaares alustatakse eeloleval nädalavahetusel Alfa kursusega. Jõudu tiimile ja julgust osalejatele! Meie toetame palvetega! Seda julgen lubada küll!

Tali/harja/päev

Juba nädalapäevad on hommikuti nii paks udu, et ei leia kuidagi tali-harja vart üles. Pühiks harjaga selle udu kuskile Hirvejärve (Deer Lake) äärde kokku. :)
Ilmastikku mõjutavaid faktoreid on ilmselt nii palju, et asjale pihtasaamiseks peab elama ühes kohas piisavalt kaua ja tuletama meelde ka seda, mida vanarahvas ütles. Siin lähedal on kaks järve - lisaks Deer Lake'ile ka Burnaby Lake. Eks nendel ole ka oma mõju, et meie hommikud siin Burnaby's nii niisked ja udused on. Selliste ilmadega istungi rohkem toas...

Kui aasta esimene pühapäeval oli vendade vaba sõna, siis nüüd sai antud võimalus õdedele. Mitmed neist ütlesid oma südamliku soovi juba alanud aastaks! Erna ja Astrid laulsid kaks duetti tsitri saatel. Pärast Astridi algussõna tervitasid Anne-Ly, Erli (kes tõi tervitusi Toronto koguduselt ja pastorilt), Tiiu, May ja Pille. Kuna ajaliselt jäi veel ruumi üle, siis jagasin mõtteid Aabramile antud tõotusest ja sellega koos esitatud väljakutsest vaadata taevasse ja lugeda tähti (1Ms 15:5) Kui oleme ise hoolsad oma Jumala-suhte osas, siis hoolitseb Jumal ka meie järeltulejate eest...

Edasi väike tagasivaade nädala sündmustele...
Kuldses Klubis oli külaliseks Kaisa Pitsi, kes elab ajutiselt Vancouveris. Ta on vändanud dokumentaalfilmi Torontos elanud ja tegutsenud eestisoost pagaritest ning nende toiduäridest, mida oli huvitav vaadata. Kanadasse ümberasunud eestlased olid ettevõtlikud ja töötasid ennast siin üles. Praktiliselt kõik tolleaegsed pagaritöökojad (mõne ettevõtja nimi jäi meelde ka: Rooneem, Amjärv, Tralla, Krabi) on aga tänaseks leidnud uue omaniku või tegevuse lõpetanud.
Siin Vancouveris on Kaisa huviks jäädvustada materjali eesti ehitusettevõtjate kohta. Kuskilt on mulle jäänud kõrva, et neid olevat olnud siin mingil ajahetkel üle 50.

Nädalasisene suursündmus oli Villi sünnipäev. Arv 88 on ju tegelikult üsna ilus ja tähendusrikas. Kaks püstiasetsevat lõpmatusemärki. Tuntud seltskond jälle koos ja meie ka nende hulgas.

Ole sa 8 või 88, kingitusi on ikka rõõm avada.

Eestist saabunud sini-must-valge sokolaad. :)

Isa valab pojale kohvi. John-William räägib hästi eesti keelt ja töötab mingis telekommunikatsioonifirmas.

Laupäeval oli traditsiooniline aasta alguse kogunemine proua Edda Davise juures. Edda on erudeeritud proua, lõpetanud British Columbia Ülikooli sotsioloogia ja psühholoogia alal. Tema teab ja mäletab asju, mis teistel enam meeles pole. Praegu täidab ta Kuldse Klubi esinaise rolli.
Edda maja leidsime puude tagant. See on kant, kus vahel jalutavad ka karud.
Kaetud laud, kaminatuli ja rahvast täis tuba. Aitäh, Edda!

Nii! Tänane pildiseeria lõpeb juubeliga. Koguduse juhatuse esimees Peter Lepik sai 65. Ilma temata ei kujutaks siinset koguduse elu ette. Mitmed sugulased ja sõbrad olid tulnud Peetrit õnnitlema. Lisaks mõnele enda pildile küsisin Anne õelt Viivelt luba panna siia ka tema tehtud ülesvõtteid.
Palju õnnistusi ja palju aastaid, Peter!

Viimast pilti vaadates sain aru, et oleks aeg jälle juuksurisse minna. :)

Protokollilises mõttes peaks (enda jaoks) märkima siia veel seda, et Pariisis toimunud terrorirünnak jahmatas kogu maailma ja selles mõttes algas aasta väga halvasti. Näen, et minu blogi loetakse regulaarselt ka Prantsusmaalt (tänasega 59 vaatamist). Ikka palvetan... Olge hoitud, kes te iganes seal elate ja olete!
Viimastel päevadel olen leidnud end korduvalt nimetatud traagilisele sündmusele mõtlemas ja endale küsimusi esitamas (alates immigratsiooniteemadest lõpetades sõnavabadusega), aga häid vastuseid pole, rääkimata lihtsatest. Lisaks palvetamisele jääb üle mõelda käsi suu peal, sest ... viha õhutamisest puhkeb riid. (Õp 30:32) ... aga viha on palju ja igal maailmaparandajal ka oma mätas ja vaatenurk sellelt.
Mis mätlik, saagu siledaks (Js 40:4) ... Tean, et Jeesusel on häid vastuseid, sest tema on Rahuvürst. Aga minu ja meie osa? Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks .. (Mt 5:9) Suur ja nii keeruline ülesanne!
Ruumilises plaanis peaks aga igaüks oma mätta peale jääma või tagasi minema, sest Jumal on inimestele seadnud nende asukohtade rajad (Ap 17:26), aga nad kipuvad sealt ära ning see võib põhjustada konflikte... Ela omal maal... ütleb kiri ja palju muid kohti.
Meiegi elame praegu võõrsil ja pole veel ka pileteid tagasilennuks.. :) See viibimine siin on siiski ajutine. Saaremaa on hea mätas, kuhu igatseda, mis sest, et vahel vesi tõuseb. Mõni teine mätas oleks palju hullem. Rahu kõigile!