reede, 26. juuni 2015

Soe


Ilm on soe ja südamed ka soojad. Noored jõudsid 18. juunil pärast lõunat. Olime neil lennujaamas vastas ning koju saabudes oli esimene programmi punkt bassein, teine emme valmistatud kartulisalat ja edasi tuli korrata fraasi: ei jää magama; ei jää magama. :) Ikkagi kümme tundi vahet.


































Järgnevalt reastan pilte paikadest, mida oleme külastanud ja inimestest, kellega kohtunud...

Harrison Hot Springs


See on maaliline paik laulatuse pidamiseks.



Pisut harjumatu oli näha pruuti mustas kleidis
















Hells Gate


Väike pruun koolibri all vasakul, Markus oma kaamaraga paremal peegeldumas
Missioni kloostrisse jõudsime umbes- täpselt minutipealt kell 17.30 ehk õhtuse vesperi ajaks. Munkade laul ja pühakirja tekstid. Hulk inimesi saalis osalemas, mitmed noored inimesed põlvitamas. 



Mäeotsa talu on kohalike eestlaste kogunemispaik. Ja millal siis veel, kui mitte jaaniõhtul.
Jõudsime mõningase hilinemisega, aga hapukapsast ja grillitud põrsaliha saime meiegi. Laulud olid küll lauldud, aga rahvatantsijad just alustasid. Lapsi oli ümber maja terve hulk. Keegi luges, et suuri inimesi kokku umbes 200 ja autosid 96. Pole vigagi! Tagasiteel istusime korralikus ummikus meile teadmata põhjusel.



















Maailm on väike. Lõkke ääres, mida seekord küll seoses põuaga ei tohtinud süüdata, kohtasime oma koguduse kunagist pühapäevakooli poissi Viljarit, kes Vancouveris aastaks tööl. Ehk näeme veel.


Pühapäeval oli plaan osaleda all-linnas kohaliku baptistikoguduse teenistusel ja jõudsime omast arust küll väga täpselt, ent just sel päeval mindi üle suvisele graafikule ja teenistus oli juba tund aega kestnud ning oma jutlust oli lõpetamas reaalne kandidaat vanempastori kohale. Rahvast oli aga saal täis. Kuna seoses õhtuse kalmistupühaga polnud meil päevast teenistust planeeritud, siis oli kokku lepitud brants kõrvalasuva hotelli restoranis koos õe Erliga, kes meid rõõmsalt tervitas. Mõni minut jäi pärast aega ka all-linnas jalutada.






























Oikumeeniline jumalateenistus ehk surnuaiapüha Forest Lawn'i kalmistul oli seekord meie koguduse korraldada ja juhatada. Pühakirja lugesid Anne Lepik ja Vello Püss. Kõneles õpetaja Algur Kaerma. Laul kvartetilt Väike kirik laanes ja duetilt Kui sa lähed üle jõe. Pandi kokku korjandus pildil oleva valge suure risti korrastamiseks. See on ainuke taoline sellel avaral surnuial. Vaade eestlaste matmispaigalt ümbrusele on muljetavaldav.



Esmaspäeval kutsusid Anne ja Peter meid kaasa Vancouveri saarele. Oli ilus pikk päev. Sai käidud nii maailmakuulsas Butchard Gardenis kui BC pealinnas Victorias.



  









Tüdrukud valisid endale sõiduriista välja :)

Parlamendihoone
Selles Victoria esindushotellis tuleb juua viisipäraselt inglise moodi teed
 

Noormees vaatab otsa oma tellitud pizzale :)

Tagasisõit praamiga Vancouveri-kodu poole  kestis 1,5 tundi
Ma praegu rohkem ei jõua. :) Pilte on sadu ja palju parema tehnikaga meie oma kodusel noormehel samapalju. Väike valik siin aga siis teile, kes ootate neid postitusi... Ehk mõne päeva pärast jälle. 


2 kommentaari:

  1. Lepiku Manja tervitab köiki röösasid ja röömsaid inimesi :D

    VastaKustuta
  2. Tore et Teid seal kenasti vastu võetakse! Olete näinud nii mõndagi, mida mul oma kaasaga tuleks ehk kunagi alles tagasi avastama tulla... :)

    VastaKustuta