esmaspäev, 1. detsember 2014

Miinus kümme

Prrr! Pole vaja jah, jee, sooje riideid! :) Sama lugu nagu sellega, et käsipagasit ei kaalu keegi! Nüüd oli esimese advendi hommikul "miinus 10 kraadi sooja", nagu keegi asja seletas. Lahedalt positiivne mõtlemine!
Aknast näeme lumiseid katuseid juba kolmandat päeva. Näeme ka lumiseid mägesid ja mäemetsi :) Aga pole hullu! Me oleme Eestis külmaga harjunud.Sellest hoolimata paneme salli kaela ja kindad kätte - kappide riiuleid sorteerides leiab sealt üht-teist, ka kindaid ja mütse. Koguduse õed hoolitsevad Väikese Valge Külmavarese (kelle hellitusnimi see küll võiks olla? :) eest pakkudes talle sooje fliise jms.


Esimene küünal kirikus sai süüdatud ja sellega on kallis jõuluootusaeg alanud! Laulsime kooriga paar advendilaulu Hoosianna laulame ja Oo tule Sa, Immaanuel! Klaveril saatis Thomas Kirves. Kogudusega laulsime Hõiska maailm ja Nüüd Betlehemma linna.
Algussõna luges Pille Lk 1 peatükist, kuidas ingel külastab Maarjat ja tema kiituselaulu.
Vend Villi juhtis oma mõtiskluses tähelepanu Jumala mõtetele inimese suhtes ja inimese mõtetele Jumala suhtes.
Pastori jutlus rajanes kirjakohal 1Ts 5:1-11 Issanda päevast, mis tuleb kui varas öösel. Kas oleme ootuseajal valmis ka ootamatusteks? Kui teeme ettevalmistusi ajal, kui on rahu ja julgeolek, siis suudame hakkama saada ka äkiliste sündmuste ja ootamatute olukordadega.
Ootamatu uudis oli ühe koguduse liikme surmasõnum ja teise meile väga tuttava õe Hanna insuldi tagajärjel haiglasse sattumine. Pärast teenistust ruttasime koos Tõkke'tega teda külastama, aga olukord on väga raske. Taevaisa teab!


Pärastlõunal saime osa advendikontserdist all-linnas Anglikaani kirikus (Christ Church'is). Kristuse tulemiseaja laulud koos pühakirjatekstidega.Tasemel koor, kelle hulgas suur hulk professionaalseid lauljaid. Kirik on põhjalikult renoveeritud aastaid tagasi. Uus orel mõjus võimsalt. Iga kirikuline sai süüdatud küünla.


Pärast kontserti tegime Thomase ja Astridi ning Ernaga tiiru ümber Stanley pargi ja vanalinnas. Seekord vaatlesime jõulutulukeste ilu vaid autoaknast, sest ilm on jätkuvalt jahe.


Eelmisse nädalasse jäi veel paar pisut põnevamat sündmust. Kesknädalal käisime jõuluks tanguvorste tegemas. Pille on nende tegemist lapsepõlves enne ka näinud, aga kuna siin pole sellist kraami poest saada, siis kohalikud eestlased teavad, kelle käest küsida ja sellepärast samal ajal telefon muudkui helises, et ikka paluks mulle ka üks ports ja talle ka! Koht, kus pereema keedetud puder sai soolikatesse topitud, oli Kembi talu. Pildilt saab aimu, kuidas asi käis. Ühises lõunalauas sai vorstitegu kohe ka ära proovitud.


Kembi talu rajajad saabusid Kanadasse Pärnu-nimelise purjekaga 1949.a. alustades teekonda Malmöst ja maabudes Halifaxi. Teekond kestis 16 päeva ja "lastiks" oli 154 inimest (eestlased). Pereema Kärt Seldel on 4 täiskasvanud last, kolm neist olid vorstitegemise juures see põhitööjõud.
Talus peetakse kanu, lambaid (NB pildil kaks nädalavanust tallekest) ja tegime esimest korda elus tutvust ka alpaca'dega.


Reedel oli tarvis käia külas musta Friida juures. Ei! Tegelikult oli see nn Black Friday! ehk masside hullutamine alandatud hindadega. Et kõik üle piiri Ameerika kaubandust ründama ei tõttaks, on siin kohapeal vastatud samaga. Metropolis (vist Vancouveri suurim) oli paksult rahvast täis. Parklatest ja tänavatest ära räägigi. Laupäev kujunes aga hoopis valgeks, kuna öösel tuli lumi ja isegi tänavad olid suht-libedad ning liikluski rahulikum. Enamusel pole siin talverehve ning päris iga ilmaga autot välja ei aeta. Täiesti tavaline on aga see, et ka 90-aastased ja vanemad tulevad oma autoga läbi linna pühapäeva hommikuti kirikusse. Tublid inimesed, mis muud!
 

Kui reede oli must ja laupäev valge, siis pidi pühapäev lausa kuldsena saabuma. Sellist adventi sooviks teilegi, head lugejad, kus te iganes ka olete, sh meie uued lugejad Türgis ja Küprosel :)

Ahsoo: üks asi veel... Paluti panna siia kirja meie koduaadress. Täidan selle palve. Eks tore oleks ju jõulukaarti saada küll ehk minu lemmiktegelase Käberlinski kombel: võtaks vastu küll! :) (Vabandust - kes nalja ei mõista)
Meiegi panime neid juba tosinajagu posti... Kõik ju ei oma internetti ega loe blogi. Neile tuleks kindlasti jõulukaardiga rõõmu teha!

Aadress:
Margus ja Pille Mäemets
703-4769 Hazel St
Burnaby BC
V5H1S7
Canada




1 kommentaar:

  1. Margus, ma juba ootan kolmapäevi, mil sinu uus kirjatükk tavaliselt ilmub!
    Sul tuleb see hästi välja, jätka samas vaimus!

    Õnnistatud ootusaega, tervita, eriti hiidlasi! :)

    Enn

    VastaKustuta