Eesel Eesli tänavalt :)

... tänab kõiki pühade puhul meelespidamise eest ja soovib nüüd omalt poolt: Head vana-aasta lõppu ja kena aastavahetust!
Sedasama ja kuhjaga õnnistusi lisaks soovin eraldi ka oma parimale noorpõlve sõbrale Allarile, kes täpselt täna (30.12) peab oma suurt juubelit!! :)

Nüüd pisut selle eesli-teema juurde: Minu tänavuse jõululoo üks lemmiktegelasi on eesel. Seesama, kelle seljas Maarja Petlemma jõudis. Et miks? Kohe seletan.

Me elame siin "Eesli" tänaval - Hazel Street - seda nime hääldatakse lihtsalt nii (kuigi sõna tähendus on teine). Lisaks sellele täna hommikul kahe suure toidukotiga koju tulles (me liigume siin kohapeal jalgsi) oli ikka kohe väga õnnis eesli-tunne, et nii saan oma naisele kuidagi kasulik olla. Eesli kombel käitumisest ei tasu mitte rääkidagi. Ka seda on elus juhtunud rohkem kui üks kord ning siis ei ole muud kui lased oma suured kõrvad eesli kombel lonti ja häbened. Aga kui juba Jeesuslapse vanemad oma eesliga kuidagi hakkama said, ju siis sellest lapsest sirgunud Valitseja minusugustega ka toime tuleb. Sellised lood siis eesliga (pildil ühe kohaliku kiriku jõulukujundus). See oli nüüd natuke nagu vana-aasta meeleparandusavaldus ka. :)

Nüüd - kuigi ma ei kannata shoppamist küll mitte kuidagi, siis eelpoolmainitu jätkuks - toidupoes peab aeg-ajalt ikka käima. Püüame ühekorraga tuua niipalju kraami kui tarvis ja kui ostad rohkem ehk mitu tükki, saad ka pisut soodsamalt. Kui siis võtta näiteks paar liitrit mahla ja 4-liitrine piimaplasku + 5 kg kartulikott, on juba ühe käe otsas üle 10 kilo... Aga poodlemisest võiks veel pikalt kirjutada. Meil oli Jõulu 2. pühal Boxing Day. Kõik hinnad kuni 50% maas. Sellist rahvauputust pole Pille enne siin küll näinud. Suurde Malli ei hakanud mina üldse minema. Käisin ühes tehnikapoes ja oleksin isegi mõne väikese vidina ära ostnud, aga ma ei viitsinud seda kassasaba hakata seisma ja tulin tulema. Poksigu seal ise edasi... :) Rahvaste liikumisest sai aimu aknast välja vaadates. Tänavad ja ristmikud olid umbes.

 
Aga nüüd asja juurde. Jõululaupäeval oli enam-vähem kuiv ilm ja kuigi mitmed vanemad inimesed enam pimedaga välja ei tule, kogunes õhtusele teenistusele isegi rohkem inimesi kui lootsime. Mitmed meie hulgast lugesid kirjakohti prohvetitest ja evangeeliumist vaheldumisi jõululauludega. Kvartetilt kaks laulu ja Leila Kirveselt kaunis It Came Upon A Midnight Clear.  Orelil ja klaveril Thomas Kirves. Pastori sõnum Lk 2. peatükist nii tolleaegsetest kui tänapäeva karjastest, kelle ülesandeks on veenduda nüüd juba 2000 aasta vanuses jõuluöö sõnumis isiklikult ja seda siis rõõmuga teistele jagada. Kes võiks kokku arvata, mitu jõulujutlust kasvõi selsamal jõululaupäeval üle maailma peeti? See ongi karjaste (pastorite) ülesanne, mis oma alguse sai Petlemma väljalt.

Õhtu jätkus Anne ja Peter Lepiku jõuluehtes kodus, kus pidurooga jätkus 18-le inimesele (nende hulgas kaks neiut Venezuelast ja kaks rändurit Saaremaalt). Enne laulsime mitmes keeles jõululaule ja pärast jagati kingitusi, mis tekitas lõpuks ühe püha segaduse.  
Hõiskas nii noor kui ka vana... nagu üks jõululaulu salm ütleb. Meil oli väga tore koos selle suure perega. Jumal õnnistagu neid rohkesti! (Mõni pilt on laenatud :)

Aga enne meie pidulikku jõuluõhtut siin Vancouveris saime kontakti kodusaarega vaadates varahommikul ära Siioni kiriku jõuluteenistuse ja skaibitsi ka koduse jõululaua ning lapsed ning vanad ning... :)
Mõned pildid siis enda aparaadiga otse arvutiekraanilt, sest tahtsime midagi ometi jäädvustada, aga lisaks paremad ka meile saadetuist. Koor oli tubli. Meie kohad Pillega on kooriridades kenasti ära täidetud ja tagasi saarele minnes saame ometi kuulajate hulgas laulu nautida. :)

Püüdsin ka koorijuhist pilti teha, aga too kavatses just lendu tõusta. :) Nii see ei õnnestunudki. Pilti pean silmas. Lendutõus vist õnnestus. :)

Laps :) oli tubli ja vanaisa ka. Mõlemad täitsid oma osa eeskujulikult.

Ja nüüd siis järgmiselt pildilt Saaremaa-kodu jõululaupäeva programmi kohustuslik piiblilugemise osa. Et meie pere on traditsioonides kinni, seda kõik juba teavad, aga meile endale see meeldib. Soovitame ka teistele! Vot! Ja lõpuks ühine kalli koos lastega.

Nüüd võiks lõpetada, aga tegelikult on olnud üht-teist veel, mida kroonika mõttes kasvõi iseenda jaoks siia kirja panna. 

Kuressaare Siioni noored palusid minult nende jõuluõhtuks videosõnumit, mille püüdsin siin valmis treida ja FB kaudu sain aru, et see jõudis viimasel minutil ka nendeni. Hea meel noortest, kes jõuluks saarele kogunevad (ainult kahju, et nad kõik pärast jälle ära lähevad) ja seal (või peaks ütlema - siin?) alati ühe rõõmus-lõbusa jõulupeo maha peavad aidates samal ajal ka koguduses muul viisil kaasa. Kui keegi neist seda blogi peaks kogemata lugema (vaevalt küll :), siis teadku, et palvetame iga päev nende eest ja tunneme rõõmu nähes neid kasvõi pildi pealt (järgmised 4 pilti on Dave tehtud).

Nüüd vahepeal üks ilus jõulune pilt Kuressaare kesklinnast, et kõikide teiste maade eestlased ka näeks seda kodumaa kaunidust :)

Esimesel jõulupühal olime kutsutud Lydia Naano juubelile. Tema tütre Malle pere külalislahkesse kodusse mahtus palju sünnipäevalisi. Lydia on John ja Ida Vink'i tütar ning tema vend Villi ja õde Helbe elavad oma peredega samuti siin Vancouveris. Palju õnne, Lydia!

Kogudus püüab igal jõulul meeles pidada ka neid, kes enam kirikusse tulla ei jaksa. Meie eesõigus ja rõõm oli külastada rõõmsaid Keldreid hooldekodus.

Pühapäeval oli ka teenistus, aasta viimane. Laulsime  Aasta-aasta peale jt aastavahetuse laule. Erli luges alguseks Psalm 107:1-9. Pastor luges ja jagas mõtteid Jk 1:22-25 alusel peeglisse vaatamisest, et oleksime valmis uue aasta kohtumistele vastu minema. 

Kahjuks pole me linna jõulutulesid eraldi vaatama minna jõudnudki. Ehk veel jõuab. Siin lähedal on üks majaesine teistest kirevam, kus on ka eraldi Petlemma nurk, nii et isegi lambad säravad. Vahva.

Kokkuvõtteks: kuigi koduigatsus on jõulude ajal selgesti tuntav, siis meil on siin kahekesi ikkagi päris tore või nagu meie kõikjalejõudev (praegu on ta Tsehhis) tütar Rael kirjutas: Teie olete seal kahekesi ja meie siin kolmekesi, Keegi ei pea olema üksinda! .. See on täitsa tõsi!
Ei tahaks küll eriti eputada, aga kui kallim on nii nunnu, siis ju ikka vahel natuke võib ka. :) 

Õnnistatud Jõulupühi!

Kallid sõbrad! Siit tuleb meie lihtne jõulutervitus, sest pühad on ju käes!

Tuleb välja, et mulle meeldivad traditsioonid. Üks neist on seotud jõuludega. Kui kodunt eemal olles aastatepikkune traditsioon korraks katkeb, siis järsku taipadki, et jõulutunne kui selline paistab olevat seotud traditsiooniga. Mõni võib nüüd öelda, et mis tundeid me siin ikka nii kangesti taga ajama peame. Ega peagi, aga hea emotsioon soojendab südant.

See ei tähenda, nagu meil siin kaugel maal häid tundeid poleks. On ikka. Ümberringi on palju armsaid inimesi ja üllatus-üllatus - südamlikke pühadesoove tuleb nendelt, keda peaaegu ei tunnegi. Vahel leian end mõtisklemas ja võrdlemas siinseid olusid ja suhtumisi kodu-Eestiga. Erinevused on olemas. Seletusi nendele siiski vähe. Koduigatsus tekib aga ikkagi. Eriti jõuluajal. (Eriti veel siis, kui kodukoguduse koor, kus ka oma lapsed seltsis, laulab sulle oma peaproovis skype teel Hell kumin üle maa, kaugusse ruttav... See oli armas ja tahtis kangesti nuttu peale ajada :) Kumiseb siiamaani.)

Meie pühapäev koos nelja süüdatud advendiküünlaga ja Peter Lepiku toodud ja ehitud kuusepuuga oli meeldejääv. Rahvariides Laulupeo koor laulis 4 laulu: Muusika, Oh tulge kõik vagad, Prantsuse jõululaul ja Tasa, tasa.  Koorijuhiks Thomas Kirves. Nimetatud koosseis käis suvel ka Eestis laulupeol ja hakkab nüüd valmistuma Lääneranniku Eesti päevadeks, mis toimuvad 2015 augustis Whistleris.

Pühakirja luges seekord Tiiu Jääger (Jh 1:1-14) ja luuletuse luges Pille. Teenistusest osavõtjaid oli 52 inimest.

Pastor kõneles Jh 12:1-8 teemal: Mind ei ole teil alati. Nii mõneski peres on nendel jõuludel laua ääres üks koht tühi. Jagagem lähedastega oma parimat Maarja kombel siis kui nad on veel elus. Jeesus aga on sündinud ja tulnud selleks, et meil oleks rohkem kui vaid elu... Kas ta on meie kodus oodatud?

Teenistusele järgnes kohvilaud ja jõululaulude laulmine kiriku alumises saalis. Koor esitas veel mõne laulu ja tänas oma juhti Thomast vaevanägemise eest. Toimus õnneloos, millest saadud tulu annetatakse kiriku lähima kooli puudustkannatavate (lausa tühja kõhtu) laste heaks.

Pühapäeva õhtul käisime Sepa Mihklit vaatamas. Ei, tegemist pole mingi kohalikus hooldekodus elava vana vennaga. :)

Abbotsfordi suures spordihallis (nagu meie Saku Suurhall) astus jõulukontserdiga ja uue plaadiga The Spirit of the Christmas publiku ette paljudele tuntud kristlik laulja Michael W. Smith. Teatavasti pole tegu ainult lauljaga, vaid ka suurepärase pianistiga. Toeks taustalauljad ja orkester (enamus neist ilmselt Seattle linnast, mis asub siin lähedal üle USA piiri). Saalis võis olla umbes 4000 kuulajat.
Alguses ei osanud arvata, millise publikuga tegu on, sest sissejuhatuseks tehti mõned meile vähetuntud nö talvelaulud, aga kui laulja alustas Suur Jumal, kui ma näen, hakkas saal elama ja kaasa laulma ning saime aru, et suurem osa meie ümber istujaist olid nö oma õed-vennad... Nii jätkus kontsert tõusvas joones. Kui ma õigesti mäletan, siis vaheldumisi klaveripaladega tuli kolm Immaanueli - laulu. Jah, Jumal on meiega! Hing sai hingata...
Panen siia paar linki neile, kes tahaksid uuelt plaadilt kuulata näiteks tema duetti Amy Grant'iga:
https://www.youtube.com/watch?v=-ClYL3pKCwI 
või veel parem videona laulu Kõik on hea koos Carrie Underwood'iga:
https://www.youtube.com/watch?v=xCflgm5HtuA
Päris lõpus andis laulja edasi oma lihtsa vaimuliku soovi. See kontsert oli ilus elamus. Aitäh Andres Kirvesele, kes oli nõus meid sinna viima (ühe tunnisõidu kaugusel, aga ühistranspordiga sinna poleks saanud) ja Debbie-le, kes aitas pileteid hankida.
(Palun olla leplik piltide kvaliteedi osas, sest nii suures saalis on digikaameraga hea foto saamine keeruline ja me ei olnud teps mitte esimeses reas)

Nii! Nüüd siis veel laupäevane kogemus Vancouveri Coastal Church'i suurelt Jõuluteenistuselt, mis toimus Kuninganna Eliisabethi Teatris. Ah et miks seal? Sest selle koguduse kirikuhoonesse ei mahuks soovijate hulk lihtsalt ära. Teatrisse mahub mitu tuhat ja seda tehti kolm korda - laupäeva hommikul ja õhtul ning pühapäeva hommikul. Meie käisime laupäeva õhtul. Piletitega, aga tasuta. Vihma valas küll koledal kombel, aga saal oli rahvast täis ja oh - oli tõesti hea tunne ja vaimustav osadus. Pille ütles, et meie Markusele oleks see küll meeldinud. Nii et saate aru küll!
Kava sissejuhatus oli pastoripaarilt. Ülistus koos koori ja eeslauljatega, mis pani rahva üsna kiiresti kaasa elama - mitmed tuntud ülistus- ja jõululaulud kaasaegses seades. Seejärel videoprogramm ja väike lasteosa. Jõuluhaldjas või kes ta oli liugles ka seal natuke. Edasi jõuluevangeeliumi lugemine (bassihäälega habemik istus ja luges elava muusika taustal). Eraldi soolokitarristi ülesastumine ja siis Oo püha öö - jällegi vapustava Tiffany Desrosiers'i esituses (saateks viiul - Rosemary Siemens ja klaver). Pastor Dave Koop'i jutlus jõulude tõelisest tähendusest. Päris lõpus veel kõik muusikud lavale ja Oh tulge kõik usklikud!
Olgu veelkord öeldud, et see Coastal Church ostis siin ära meie eesti kirikuhoone. Jumal õnnistagu neid ja nende tööd!

Eelmiste päevade sisse jäi veel ka üks matus, üks lunch naabri-Lyyli juures, üks pesupesemine, üks ujumine, üks poeskäik (mina käin üks kord nädalas toidupoes, Pille käimiste arvepidamine on ammu sassis), üks kirikukoristus ja mitu muud asja.

See natuke nukker jõululaupäeva-ingel jääb teile nüüd küünlatulega teed näitama. Kalleid pühi veelkord!