Kallid sõbrad! Siit tuleb meie lihtne jõulutervitus, sest pühad on ju käes!
See ei tähenda, nagu meil siin kaugel maal häid tundeid poleks. On ikka. Ümberringi on palju armsaid inimesi ja üllatus-üllatus - südamlikke pühadesoove tuleb nendelt, keda peaaegu ei tunnegi. Vahel leian end mõtisklemas ja võrdlemas siinseid olusid ja suhtumisi kodu-Eestiga. Erinevused on olemas. Seletusi nendele siiski vähe. Koduigatsus tekib aga ikkagi. Eriti jõuluajal. (Eriti veel siis, kui kodukoguduse koor, kus ka oma lapsed seltsis, laulab sulle oma peaproovis skype teel Hell kumin üle maa, kaugusse ruttav... See oli armas ja tahtis kangesti nuttu peale ajada :) Kumiseb siiamaani.)
Meie pühapäev koos nelja süüdatud advendiküünlaga ja Peter Lepiku toodud ja ehitud kuusepuuga oli meeldejääv. Rahvariides Laulupeo koor laulis 4 laulu: Muusika, Oh tulge kõik vagad, Prantsuse jõululaul ja Tasa, tasa. Koorijuhiks Thomas Kirves. Nimetatud koosseis käis suvel ka Eestis laulupeol ja hakkab nüüd valmistuma Lääneranniku Eesti päevadeks, mis toimuvad 2015 augustis Whistleris.
Pühakirja luges seekord Tiiu Jääger (Jh 1:1-14) ja luuletuse luges Pille. Teenistusest osavõtjaid oli 52 inimest.
Pastor kõneles Jh 12:1-8 teemal: Mind ei ole teil alati. Nii mõneski peres on nendel jõuludel laua ääres üks koht tühi. Jagagem lähedastega oma parimat Maarja kombel siis kui nad on veel elus. Jeesus aga on sündinud ja tulnud selleks, et meil oleks rohkem kui vaid elu... Kas ta on meie kodus oodatud?
Teenistusele järgnes kohvilaud ja jõululaulude laulmine kiriku alumises saalis. Koor esitas veel mõne laulu ja tänas oma juhti Thomast vaevanägemise eest. Toimus õnneloos, millest saadud tulu annetatakse kiriku lähima kooli puudustkannatavate (lausa tühja kõhtu) laste heaks.
Pühapäeva õhtul käisime Sepa Mihklit vaatamas. Ei, tegemist pole mingi kohalikus hooldekodus elava vana vennaga. :)
Abbotsfordi suures spordihallis (nagu meie Saku Suurhall) astus jõulukontserdiga ja uue plaadiga The Spirit of the Christmas publiku ette paljudele tuntud kristlik laulja Michael W. Smith. Teatavasti pole tegu ainult lauljaga, vaid ka suurepärase pianistiga. Toeks taustalauljad ja orkester (enamus neist ilmselt Seattle linnast, mis asub siin lähedal üle USA piiri). Saalis võis olla umbes 4000 kuulajat.
Alguses ei osanud arvata, millise publikuga tegu on, sest sissejuhatuseks tehti mõned meile vähetuntud nö talvelaulud, aga kui laulja alustas Suur Jumal, kui ma näen, hakkas saal elama ja kaasa laulma ning saime aru, et suurem osa meie ümber istujaist olid nö oma õed-vennad... Nii jätkus kontsert tõusvas joones. Kui ma õigesti mäletan, siis vaheldumisi klaveripaladega tuli kolm Immaanueli - laulu. Jah, Jumal on meiega! Hing sai hingata...
Panen siia paar linki neile, kes tahaksid uuelt plaadilt kuulata näiteks tema duetti Amy Grant'iga:
https://www.youtube.com/watch?v=-ClYL3pKCwI
või veel parem videona laulu Kõik on hea koos Carrie Underwood'iga:
https://www.youtube.com/watch?v=xCflgm5HtuA
Päris lõpus andis laulja edasi oma lihtsa vaimuliku soovi. See kontsert oli ilus elamus. Aitäh Andres Kirvesele, kes oli nõus meid sinna viima (ühe tunnisõidu kaugusel, aga ühistranspordiga sinna poleks saanud) ja Debbie-le, kes aitas pileteid hankida.
(Palun olla leplik piltide kvaliteedi osas, sest nii suures saalis on digikaameraga hea foto saamine keeruline ja me ei olnud teps mitte esimeses reas)
Nii! Nüüd siis veel laupäevane kogemus Vancouveri Coastal Church'i suurelt Jõuluteenistuselt, mis toimus Kuninganna Eliisabethi Teatris. Ah et miks seal? Sest selle koguduse kirikuhoonesse ei mahuks soovijate hulk lihtsalt ära. Teatrisse mahub mitu tuhat ja seda tehti kolm korda - laupäeva hommikul ja õhtul ning pühapäeva hommikul. Meie käisime laupäeva õhtul. Piletitega, aga tasuta. Vihma valas küll koledal kombel, aga saal oli rahvast täis ja oh - oli tõesti hea tunne ja vaimustav osadus. Pille ütles, et meie Markusele oleks see küll meeldinud. Nii et saate aru küll!
Kava sissejuhatus oli pastoripaarilt. Ülistus koos koori ja eeslauljatega, mis pani rahva üsna kiiresti kaasa elama - mitmed tuntud ülistus- ja jõululaulud kaasaegses seades. Seejärel videoprogramm ja väike lasteosa. Jõuluhaldjas või kes ta oli liugles ka seal natuke. Edasi jõuluevangeeliumi lugemine (bassihäälega habemik istus ja luges elava muusika taustal). Eraldi soolokitarristi ülesastumine ja siis Oo püha öö - jällegi vapustava Tiffany Desrosiers'i esituses (saateks viiul - Rosemary Siemens ja klaver). Pastor Dave Koop'i jutlus jõulude tõelisest tähendusest. Päris lõpus veel kõik muusikud lavale ja Oh tulge kõik usklikud!
Olgu veelkord öeldud, et see Coastal Church ostis siin ära meie eesti kirikuhoone. Jumal õnnistagu neid ja nende tööd!
Eelmiste päevade sisse jäi veel ka üks matus, üks lunch naabri-Lyyli juures, üks pesupesemine, üks ujumine, üks poeskäik (mina käin üks kord nädalas toidupoes, Pille käimiste arvepidamine on ammu sassis), üks kirikukoristus ja mitu muud asja.
See natuke nukker jõululaupäeva-ingel jääb teile nüüd küünlatulega teed näitama. Kalleid pühi veelkord!
Ilusti kirjutad, iss.
VastaKustutaHell kumin üle maa ruttab teieni ka. Meie viltune (!) kuusk, täna söödud makaronid (mitte seapraad) ja mitmed muudki märgid näitavad seda, et kaks tegelast on kodust puudu. :) Aga kolm on ühes kodus ja kaks on teises kodus ja keegi ei pea üksi olema. Varsti on meid jälle viis.
Paid!