Tänupüha nädal

Täna alustan kirjakohaga.
Teie süda ärgu ehmugu! Uskuge Jumalasse ja uskuge minusse! Jh 14:1 Need on Jeesuse sõnad.
See salm tuli koguduse poolt kaasapandud kadakasest karbist sedelite hulgast loosituna järgmisel hommikul pärast Eesti Riigikogu poolt kooseluseaduse vastuvõtmist. Nii et - asi selge! Mitte ehmuda pole tarvis, vaid uskuda! Jumalasse!
Tõestuseks sedeliga pilt siia juurde ja teine koos karbiga ka. See on meie igahommikune osa - lugeda kalendri kirjakoht ja siis loosida päevaks üks salm. Selline tõotusi täis karbike oli ikka väga hea mõte.

Lubatud mäkketõus Grouse Mountain'ile sai teoks koos õe Erliga, kes elab seal lähedal West Vancouveris. Ikka kondola'ga üles ja sealt veel "tooliga" tippu! Ilm mäe otsas oli küll väga soe ja päikseline, aga vaadet linnale segas siiski uduvine. Põhjus veelkord kunagi tagasi minna.

 

Grouse Mountaini mäe külje all asub Capillaano järv. Sealt saab Vancouver oma joogivee. Tark tegu - veereservuaar linna kohal. Ei pea alt üles pumpama, vaid voolab ise linna. (Ega ma tehnilisi üksikasju tea!) 

Puuskulptuurid on välja raiutud 600-800-aastastest ebatsuuga puutüvedest, mille läbimõõtu võite ise hinnata. No ca 13 jalga. Asi kohe selgem :) (1 jalg peaks olema umbes 0,3m) Mõnest puutüvest on tehtud kokku kolm skulptuuri.

See viimane karukuju oli elutu, aga nüüd näete piltidelt päris elus grisli karusid. Kui mäele jõudsime, siis nad magasid põõsa vilus. Ei reageerinud ei vilistamise ega hüüdmise peale. Otsustasime, et käime vahepeal tipus ära, ehk ärkavad seni üles. Õnneks nii läkski. Kui ennast püsti ajasid, siis olid ikka mürakad küll. Esimene asi oli papa-karul käia vetsus (jäi pildile ka, aga teile ei näita :), teine asi - kallistada kaasat, kolmas - kustutada janu ja neljas - võtta sisse palveasend. Viimane on muidugi oletus, aga pildid on siin. Enam-vähem minu hommiku moodi. :)

 

Mõni võte päris mäetipust ka. Pille taga kaugel taamal peaks paistma Mt Bakeri mägi USA-s.

 

Frazeri jõe suue, mille ääres kõrghooned (ühes neist elabki Erli) ja eemal Vancouveri saarel asuvad mäed.

Lõpetame päeva ühiselt tänumeeles. Kojusõit jääb pimeda peale.

Jätkan tänaseid sissekandeid Harrison Hot Springs'i jäädvustamisega. Hommik algas tugeva vihmasajuga ja nett andis teada, et saju kese ongi Harrisoni piirkonnas. Ometi läksime, sest eesmärk oli oma vanu luid-liikmeid pehmeks saada. :) Nimetatud alevikus on kuumaveeallikad, millega toidetakse nii seda ühisujulat kui ka teisi eravalduses olevaid hotelle ja asutusi (kokku vist 6 tervistavat basseini).

Koht avastati kolme kullakaevaja poolt 1858.a. ja sai siis nimeks "St Alice's Well" kuberneri tütre auks. Maapinnast väljuva vee temperatuur on 74 kraadi ja kohapeal on tunda kerget mädamunalõhna. Mineraaliderikas kuum vesi pressib isegi läbi mõni meeter eemal asuva kalda järvevette, kust oli näha tõusmas kuuma auru.

Harrison Hot Springs on tõeliselt maaliline paik mägede vahel. Vihm oli järele jäänud ja tegime enne äratulekut väikese jalutuskäigu.

.

Rikkalik lõikustänupüha eelõhtu laud oli kaetud Debby ilusas kodus, kus saime osa perenaise lahkusest. Väga maitsev! Aitäh! Pildil on ka Debby vanemad Hanna ja Hugo.

Pühapäeval pidasime lõikustänupüha ka koguduse keskel. Poole tunniga oli mitmevärviline lõikuslaud õdede poolt kaunistatud ilusamini kui mõnes kodu-Eesti kirikus, mida tahes-tahtmata nüüd siit kaugelt rohkem jälgime. Orelil saatis Thomas Kirves, kes luges algussõna juhtides kogudust alguspalvele Ps 98:4-9 ja Ps 100. Laulsime mitu tänulaulu. Pärast duetti „Oo lase Jeesus teeb sind rikkaks“ jagas pastor sõna Lk 13:6-9 alusel viljakandmise eeldustest, viljakast elust kuni selle lõpuni ning mõjust pärast surmagi. Mitu õde tõi oma tänusoovid Issandale lõpupalves. Seekord olid mõned meie omadest eripõhjustel jäänud tulemata, aga pilti tahtsime teha sellegipoolest.

Thanksgiving on Kanadas praktiliselt sama suur (riigi)püha kui jõulud ja sel puhul on pikk nädalavahetus (vaba esmaspäev), kus pered tulevad kokku. Meid arvati Peter ja Anne Lepiku pere hulka, mille eest oleme südamest tänulikud. Järgmisel pildil on peremees ja perenaine kalkuni viilutamisega peaaegu ühele poole saamas. 

Pidulaud pere ja külaliste ootel.

Kohal olid kõik noorimatest vanimateni.

Tähistasime tagantjärgi veel ka armsa Anni 101. sünnipäeva. Kuna tema eluring hakkas otsast peale, siis piisas ühe küünla ärapuhumisest. :)

Tehtud! :)

No täna sai küll üsna paks album! Lõpuks kodune lõikustänupüha laud ka! :) Kõige suurem tänu kuulugu Jumalale!