EW 97

Hoia, Jumal, Eestit!
Nii oleme palvetanud, mõelnud ja laulnud sel aastapäeval.
Kõike kodu-Eestis toimunut pole suutnud isegi jälgida. Presidendi kõne kuulasime ära ja kodulinna pilte vaatasime ka. Vabariigi aastapäeva oikumeeniline jumalateenistus siinsetele eestlastele toimus Peetri (luteri) kirikus, kuna meie peasaal on remondis. Pühakirjatekste lugesid Vello Püss, Villi Vink ja õp Algur Kaerma. Kõne pidas keegi MM. Ühisele teenistusele järgnes kohvilaud alumises saalis. Kahju, et magasin maha võimaluse fotografeerida rahvariietes eesti prouasid. Neid oli seal terve rida.

Õp Kaerma

Vello Püss

Villi Vink

Laul vabadusest...

Jutlust peetakse kantslist, mille kantslikattel on kuke kujutis. :)  Pühakirja loetakse teisest, ristikujutisega kattega kõnetoolist.

SINI-MUST-VALGE !!!

Allsaalis

Nüüd aga mõned nopped möödunud nädalast.

Külastasime Keldreid hooldekodus, sest nii Rital kui Richardil olid üsna lähestikku sünnipäevad. Rita sai 91 ja Richard 97.  Võrreldes eelmise külastusega oli Richard jäänud palju viletsamaks. Ta ärkas korraks, tundis meid ära, ütles: nice salm :), kui olin temale mõeldud piiblisalmi ette lugenud, ja uinus uuesti. Oli ka viimane võimalus teda näha. Päev pärast oma sünnipäeva lahkus Richard siit maiselt võitlusväljalt taevasesse koju. Lisan Ritaga koos tehtud pildi.

Ühe päeva veetsime Lydia Naano seltsis, kes kutsus meid külla. Aitäh seltskonna ja maitsva toidu eest!

Ka Kuldses Klubis peeti Vabariigi aastapäeva. Rahvariietes Edda juhatas vägesid. Sõnaline ettekanne oli Algur Kaermalt, laulu ja torti teistelt.

 

Päikseliselt alanud päev meelitas ringsõidule ja võtsime koos Lyyliga suuna naaberlinna Port Moody'le, lahe äärde, kuhu ehitati esimese raudtee lõppjaam, kui Vancouver polnud veel nii suur. Kes viitsib kaarti uurida, leiab selle üles. (Meie elame Burnaby's) Sealt edasi pöörasime üle lahe nurga Belcarra Rahvuspargi aladele, mis asub Deep Cove vastaskaldal. Kahjuks aga tõusid üles tumedad pilved ja minu pildid jäid üsna sünged.

 

Nädalavahetusel algas lamba või kitse või nende mõlema aasta. Mis vahet seal on? Lamba jaoks on kõik aastad ühtemoodi. :) Ühesõnaga siin tähendab see hiina uue aasta algust.  Ühes Chinatowni kaubanduskeskuses oli üles seatud lava ning tähistati uue aasta saabumist erinevate tantsukavade ja muusikaliste etteastetega. Vähemalt üks ilus esitus oli ka vaimuliku lauluga: You rise me up... Lauljannast ema oma toreda tõmmu tütrega soovis kõigile Jumala õnnistust!

Pisut eemal aga tegeles budistliku meditatsioonipraktikaga hulk inimesi. Kõik neist ei tundunud sellele küll väga keskendunud olevat. Mõni haigutas laia suuga. :) Läheduses asus Buddha Church. Huvitav, et seda siiski kirikuks nimetatakse...

Jalutasime mööda ka Dr Sun Yat-Sen'i Hiina Aiast, aga vara veel. Seal õisi ei näinud. Neid oli mujal.

Mõne seltsimehe jaoks pole aga midagi liiga vara. Rannahooaeg ammu alanud: lühikesed püksid ja plätud. :) Siin pole kellegi asi, kuidas sa riides käid või oled.

Pühapäev oma koguduses. Tõime tänu Eesti eest! Jaan luges algussõna ja Erli kodumaale pühendatud luuletusi. Meie laulsime "Vaikne kena kohakene" ja koos kogudusega "Oma käed sa laota". Kuna EW-ga samal päeval on ka baptistiliikumise sünnipäev (131 aastat esimesest allakastmisega ristimisest), siis otsisime kõneleja abiga oma juuri Uuest Testamendist Ristija ehk John Baptisti tegevuse juurest (Mt 3), aga avastasime, et kuigi massid jooksid teda kuulama, ei ristinud ta niisama lihtsalt kedagi. Ta pigem pidurdas neid ristimiseletulejaid ja kuulutas meeleparandust ning saabuvat Kristust. Meeleparandust ja evangeeliumi Kristusest vajab ka meie tänane Eesti.

Pühapäevase pärastlõuna veetsime Evald Õunpuu juures. Tema on sündinud Kuressaares 1935.a. Osvald Õunpuu esimese pojana. Oli meeldiv tutvuda. Nende kodu esiku seinalt leidsime Richard Kaupsi kunstiteose, mis kujutab Kuressaare südalinna, kus vabadussõja monument täitsa peal, aga kuna tammesid ei ole, siis tundub see üsna vana (või vana foto pealt maha maalitud) olevat.

 

 

Õunpuud käivad Trinity Baptisti kirikus, kus pooled liikmed on hiina rahvusest, nii et jutlus tõlgitakse hiina keelde. Raske olevat leida pastorit, kes võrdselt sama hästi räägib nii hiina kui inglise keelt. Kiriku õues kasvas puu, mille ümbert ei ulatunud me kinni võtta isegi neljakesi.

Suur õiteaeg pole ju veel päris käes, aga mõnele kõrvaltänavale sattudes võtab ikka ahhetama küll. Viimane neist peaks olema magnoolia.

Päris lõpuks perepilt, sest lapsed olid Vabariigi aastapäeva (ja noorte talvelaagri) puhul kodus ning ajasime skaibi teel pisut juttu. Vaata all paremas nurgas!

Parima sõbra päev

Tänane blogipostitus on pühendatud parimale sõbrale!

Kiri ütleb: Tõeline sõber armastab igal ajal... (Õp 17:17)
Mul on olnud eesõigus omada suurepäraseid sõpru. Muidugi on selles valdkonnas ka paremaid ja mitte just nii häid aegu, aga sõprusega peaks olema peaaegu (päris samastada ei julge) nii nagu abieluga - see on otsus olla ustav. Sõber on su kõrval, kui sul on raske ega jäta sind ka siis, kui sul läheb juba paremini. Sõber armastab igal ajal.

Kui abikaasast saab parim sõber, siis on läinud väga hästi. Mul tõesti on! :) Seda enam, et sellel sõbral on täpselt sõbrapäeval veel ka sünnipäev. Kanadas kasutatakse palju rohkem küll Valentinipäeva kui sõbrapäeva nimetust (ja tähendust), aga see ei loe!

Nii ma siis sättisin sammud lillepoodi, aga võta näpust. Seoses Valentinipäevaga olid lillede hinnad vaata et poole kõrgemad. Kuna mul on üllatuste tegemisega raskusi, siis otsustasin oma esimese sünnipäevakalli teha eesti aja järgi. Vaata, seda ei osanud Pille küll oodata (kui keegi on unustanud, siis eesti aeg on meist 10 tundi ees).

Juubilari "auks" oli laupäeva õhtul Vancouveris kerge maavärin. Spetsialistide hinnangul 3,5 palli. Meie ei taibanud midagi, sest tänavamüra on siin piisavalt ja nagu keegi saare vend oma sünnipäevaõnnitluses Pillele mainis, oleme  jõudnud juba nii kõrgesse ikka, et iseenda värin on ka juba üsna mitu palli. See viimane on lihtsalt minu loogiline järeldus. :)

Järgmisel hommikul oli meil sünnipäevalaud isekeskis. Tervitused kodustelt ja sugulastelt ning mõnedelt kaastöölistelt jõudsid meieni ilusti Markuse poolt kokkumonteeritud video vahendusel. Seda vaadates kippus pisar laugele. Aitäh kõigile! Tavaline post liigub aga aeglaselt ja ükski kaart pole seni kohale jõudnud, mis on mõnes mõttes tore - veel on midagi oodata!

Nüüd panen siia ritta kõik tordid. Esimene neist oli Villi ja Viive üllatus juba mõni päev varem, kuigi meid kutsuti sinna lihtsalt suppi sööma. Teine on kodune variant ja kolmas koguduse poolt üleantud suur tort. Kõik olid maitsvad!

Pille tegi sünnipäeva puhul kartulisalatit eesti moodi. Kui laenata kellegi sõnu, siis nii head salatit poleks nagu elu sees varem saanud.

Üks pilt ikka koos Sotuga ka. :)

Pühapäevahommik koduaknast. Huvitav udurõngas jälle ümber linna.

 

Jumalateenistuse alguseks oli meid seekord kogunenud kena hulgake - 33 inimest. Kuna päev oli erakordselt kauni päikesepaistega alanud, siis laulsimegi avalauluks: Nüüd paistab õnnepäikene. Pille luges algussõna Psalmist 146 ja tegi palve. Mälestasime lahkunuid: Lehte May, Hanna ja Edna. Sai esitatud kaks duetti. Jutluse tekst oli sama, mis selle postituse alguses - Õp 17:17. Mõtisklesime üheskoos sõpruse üle paari piiblinäite ja ühe isikliku näite põhjal. Taevane sõber tuleb ikka appi, kui palume. Temaga suhtlemist aga ei tohiks jätta viimasele minutile, kui häda käes. Sõbraga suheldakse igapäevaselt. 

 

 

Debie, Hugo ja Robert Liiva

Erli Lepik

Juubeli tähistamine kohvilauas. Anne ja Peter õnnitlevad sünnipäevalast. Aitäh neile ja kõigile, kes aitasid kaasa peolaua katmisel! Ka sõnavõtjatele heade soovide eest!

 

Mehed on magusate nägudega. Tundub, et torti peaks jätkuma. 

Vallatu pilt köögipoolelt.

Tagasiteel koju sõitsime kaudu minnes (nii räägitakse Saaremaal :) ) kirsiõisi otsima. Kõige varajasemad neist on juba peaaegu täies hiilguses. Ja teate mis - mesilased sumisesid. See tekitas koduigatsust! (Mõni lugeja teab ja saab aru)

See on ilmselt ainuke kord elus, kui Pille sünnipäeval saame nautida õitsvate kirsside ilu!

Veel tärkava looduse värve. Vaadake, kui kõrge on juba rohi. Varsti peab muruniiduki välja tooma. Nartsissid tänava ääres polnudki enam mingi üllatus. Aeg läheb rõõmsamaks!

Lõpuks paar kodust võtet. Tervitused kõigile!