Parima sõbra päev

Tänane blogipostitus on pühendatud parimale sõbrale!

Kiri ütleb: Tõeline sõber armastab igal ajal... (Õp 17:17)
Mul on olnud eesõigus omada suurepäraseid sõpru. Muidugi on selles valdkonnas ka paremaid ja mitte just nii häid aegu, aga sõprusega peaks olema peaaegu (päris samastada ei julge) nii nagu abieluga - see on otsus olla ustav. Sõber on su kõrval, kui sul on raske ega jäta sind ka siis, kui sul läheb juba paremini. Sõber armastab igal ajal.

Kui abikaasast saab parim sõber, siis on läinud väga hästi. Mul tõesti on! :) Seda enam, et sellel sõbral on täpselt sõbrapäeval veel ka sünnipäev. Kanadas kasutatakse palju rohkem küll Valentinipäeva kui sõbrapäeva nimetust (ja tähendust), aga see ei loe!

Nii ma siis sättisin sammud lillepoodi, aga võta näpust. Seoses Valentinipäevaga olid lillede hinnad vaata et poole kõrgemad. Kuna mul on üllatuste tegemisega raskusi, siis otsustasin oma esimese sünnipäevakalli teha eesti aja järgi. Vaata, seda ei osanud Pille küll oodata (kui keegi on unustanud, siis eesti aeg on meist 10 tundi ees).

Juubilari "auks" oli laupäeva õhtul Vancouveris kerge maavärin. Spetsialistide hinnangul 3,5 palli. Meie ei taibanud midagi, sest tänavamüra on siin piisavalt ja nagu keegi saare vend oma sünnipäevaõnnitluses Pillele mainis, oleme  jõudnud juba nii kõrgesse ikka, et iseenda värin on ka juba üsna mitu palli. See viimane on lihtsalt minu loogiline järeldus. :)

Järgmisel hommikul oli meil sünnipäevalaud isekeskis. Tervitused kodustelt ja sugulastelt ning mõnedelt kaastöölistelt jõudsid meieni ilusti Markuse poolt kokkumonteeritud video vahendusel. Seda vaadates kippus pisar laugele. Aitäh kõigile! Tavaline post liigub aga aeglaselt ja ükski kaart pole seni kohale jõudnud, mis on mõnes mõttes tore - veel on midagi oodata!

Nüüd panen siia ritta kõik tordid. Esimene neist oli Villi ja Viive üllatus juba mõni päev varem, kuigi meid kutsuti sinna lihtsalt suppi sööma. Teine on kodune variant ja kolmas koguduse poolt üleantud suur tort. Kõik olid maitsvad!

Pille tegi sünnipäeva puhul kartulisalatit eesti moodi. Kui laenata kellegi sõnu, siis nii head salatit poleks nagu elu sees varem saanud.

Üks pilt ikka koos Sotuga ka. :)

Pühapäevahommik koduaknast. Huvitav udurõngas jälle ümber linna.

 

Jumalateenistuse alguseks oli meid seekord kogunenud kena hulgake - 33 inimest. Kuna päev oli erakordselt kauni päikesepaistega alanud, siis laulsimegi avalauluks: Nüüd paistab õnnepäikene. Pille luges algussõna Psalmist 146 ja tegi palve. Mälestasime lahkunuid: Lehte May, Hanna ja Edna. Sai esitatud kaks duetti. Jutluse tekst oli sama, mis selle postituse alguses - Õp 17:17. Mõtisklesime üheskoos sõpruse üle paari piiblinäite ja ühe isikliku näite põhjal. Taevane sõber tuleb ikka appi, kui palume. Temaga suhtlemist aga ei tohiks jätta viimasele minutile, kui häda käes. Sõbraga suheldakse igapäevaselt. 

 

 

Debie, Hugo ja Robert Liiva

Erli Lepik

Juubeli tähistamine kohvilauas. Anne ja Peter õnnitlevad sünnipäevalast. Aitäh neile ja kõigile, kes aitasid kaasa peolaua katmisel! Ka sõnavõtjatele heade soovide eest!

 

Mehed on magusate nägudega. Tundub, et torti peaks jätkuma. 

Vallatu pilt köögipoolelt.

Tagasiteel koju sõitsime kaudu minnes (nii räägitakse Saaremaal :) ) kirsiõisi otsima. Kõige varajasemad neist on juba peaaegu täies hiilguses. Ja teate mis - mesilased sumisesid. See tekitas koduigatsust! (Mõni lugeja teab ja saab aru)

See on ilmselt ainuke kord elus, kui Pille sünnipäeval saame nautida õitsvate kirsside ilu!

Veel tärkava looduse värve. Vaadake, kui kõrge on juba rohi. Varsti peab muruniiduki välja tooma. Nartsissid tänava ääres polnudki enam mingi üllatus. Aeg läheb rõõmsamaks!

Lõpuks paar kodust võtet. Tervitused kõigile!