Küünlapäeval

Täna on viimane jõulupüha. Kui saarlaste jõulud on ikka lõppenud mitte juba kolmekuningapäeva, vaid alles küünlapäevaga, siis ka meie tänaval siin Burnaby linnas olid vähemalt paar päeva tagasi kaks kuuske veel kaunis jõuluehtes.
Kodu-Eestis pühitseti täna Luteri kirikus ametisse uus peapiiskop, kes saab seda ametit pidada paar tosinat aastat, kuna ta on päris noor mees. Ausalt öeldes ei kujuta ette nii pikaks ajaks sellise vastutuskoorma võtmist. Lisaks on täna ka Tartu rahulepingu 95. aastapäev.

Nädalavahetusel peeti Vancouveris Misjonifestivali, mida korraldavad kohalikud kogudused ühiselt. Nimekirjas võis olla umbes 150 kogudust. Avastasin selle nö juhuslikult reede õhtul netis surfates. Laupäeval pärast päevaseid töökohustusi seadsime sammud Canada Place'i suunas. Festivali moto oli: Üle tänava: Ümber maailma. Suured sessioonid muusika ja plenaarkõnelejatega, 100 seminari, laste- ja noorteprogrammid, eraldi filmifestival ja suur näitusesaal, kus oli üles pandud 250 kristliku organisatsiooni stendid ning materjalid.

Mitte ainult muljetavaldav, vaid aukartustäratav on töö, mida tehakse misjoni suunal üle kogu maailma. Mõned näited siia neist 250-st. Eriti rohkearvuline oli lastemisjoni bokside hulk.

 

Kristlikud mootorratturid. Särgi peal on: Hunger for God.

 

Misjon moslemimaades ja moslemite hulgas.

 

Lihtsalt huvitavat staffi. Noa laeva mudel.

 

Kreatsionistid oma trilobiitide väljapaneku ja muu materjaliga.

 

Hiina misjon. Kuna siin on ka väga palju hiinlasi ja hiina kogudusi, siis oli tõlge vaid kolme keelde ja üks neist oli hiina keel.

 

Esindatud oli mitmeid piiblikoole ja kristlikke ülikoole.

 

Vanglamisjon jpm.

Enne õhtust suurt sessiooni toimus Ülistusprelüüd. WATOTO koor. Seda te oleksite pidanud nägema! Lapsed Ugandast (riik Kesk-Aafrikas Victoria järve kaldal), kõik orvud, kes on ülemaailmse misjoniorganisatsiooni poolt rajatud Watato programmi raames üles kasvatatud. Muuseas, seal on selliseid lapsi 3000. Videoklipist võis näha, kuidas noored emad erinevatel põhjustel jätavad oma vastsündinud lapsed lihtsalt maha, kes jätab bussi, kes tänavale, kes kuskile küla karjamaale. Pean tunnistama, et nende laste laul ja siirus liigutas minu kõva südant. (Ega see nii kõva ka nüüd ole, aga eks me eestlastena oleme ikka üsna enesekesksed) Osa neist lastest laulsid põlvedel, teised olid rohkem õhus. :) Mõned andsid oma tunnistuse. Üks väike prillidega poiss hõiskas üle saali: Me oleme kõik orvud, aga me pole lootusetud. Meil on Taevane Isa ja meil on suur lootus - Jeesus Kristus, kes löödi risti, aga kes tõusis surnuist üles.

Ma püüdsin teha pilti ka, aga lihtsalt võimatu, sest no nad ei püsinud ju paigal. Mis on, see on.

Nüüd üks päris armas pilt. Pille oli korraks nii õnnelik, et sai lapsi kallistada. 

Watoto kohta saate ise lugeda: www.watoto.com
Lisan ÕPPEVIDEO  :) (NB! kui siirad ja keskendunud, kui suure suuga, kui rõõmsalt jne)
nendest lastest laulmas oma Jumalale kiitust: https://www.youtube.com/watch?v=bv5a8l9TL0Y


Festivali üldine ülistusjuht oli Vania Levans (Artisani kirikust all-linnas) koos ansambliga.

Veel üks kohaliku kristliku kõrgkooli koor...

Meie saime osa võtta vaid mõnest üritusest ja puuduliku keeleoskuse tõttu läheb ju tavaliselt peaaegu pool kaduma ka, aga üks sõnavõtt tõmbas veel minu tähelepanu. Kui eeloleva nädala lõpul on kristlasi kutsutud üles palvetama Ukraina olukorra pärast, siis viimasel plenaaristungil sai sõna üks misjonär, kes on aidanud rajada Ukrainasse 40 uut kogudust.Siin ta on. Nimi läks kõrvust mööda.

See mees ütles, et poliitilisest olukorrast ma ei räägi, aga mul on seal palju vendi, kellega püüan suhelda, eriti Krimmis, aga ka mujal Ukrainas. Tõi näite: kui ta ühe pastori käest küsis, kuidas teil siis päriselt läheb, vastas too umbes nii: Pole viga. Saame Jumala abiga hakkama... aga ... abikaasa nutab iga päev. Sealsed senised suhted ja sidemed inimeste, ka koguduste ja koguduste liikmete vahel on tugevasti häiritud. Vaimulik tööpõld on suur. Ta näitas ekraanil mõningaid slaide. Mingi ettekujutuse neist ehk saab.

Koos kohalike pastoritega.

Kohalikus koguduses.

Kristlik kool.

Ta tõi ühe ilusa näite. Krimmitatarlasest naine, kes oli moslem ja kellel oli 6 last, haigestus nii raskelt, et langes koomasse kaheks kuuks. Lootusetu olukord. Koomas olles nägi naine ilmutuse, kuidas üks valges riides mees kummardub tema kohale, asetab käe südame peale ja ütleb: Ära karda. Ma teen sind terveks (mõte oli selline). Naine ärkas koomast ja palus, et tema juurde saadetaks see arst, kes teda koomas olles külastas ja kõnetas. - Milline arst? Ta selgitas. - Sellist arsti meil siin ei ole. See, kes naisele ilmus, oli Jeesus. Naisest sai kristlane. Tema tervenemine oli ime. Ta läks koju, kus oli tema haige poeg, kelle eest ta sealsamas Jeesuse nimel palvetas ja seegi sai terveks.
Olukorrad Ukrainas ja Krimmis on rasked, aga kogudused palvetavad ja nende keerukate olukordade keskel Jumal ilmutab ennast. Imed sünnivad. Julgustagu see meid! See naine peaks olema järgmisel pildil. Mees keskel on see, kes meile kõneles.

Pühapäeval oli meil oma eesti koguduse küünlapäeva koosolek ikka ka, mis seekord toimus allsaalis. Õde Erna luges Lk 2:22-35 ja pastor pidas selle põhjal jutluse. Teenistusele järgnes koguduse aasta peakoosolek kohvilaua ääres, mida juhatas Thomas Kirves. Juhatuse esimees Peter Lepik andis ülevaate möödunud majandusaastast ja tegi ettepaneku edasise osas. Kogudus otsustas praegusele pastoripaarile kutsuda uue vahetuse kodu-Eestist alates juulikuust.

Õnnitlesime Astrid Kirvest, kellel on juubel (vist 30, aga ma võin ka eksida :). Palju õnnistusi!

Tema kõrval pildil on Pille, kes peaks saama varsti 25 (aga ma pean ka seda kindlasti veel täpsustama :)