naistepäev

Täna tuli mulle meelde kirjakoht targa Koguja raamatust:
... ja aknaist vaatajad jäävad pimedaks (Kg 12:3)

Ei, silmanägemisega pole mul erilisi probleeme. Võin lugeda ilma prillita, kui pole just väga tilluke kiri. Roolis olles panen need siiski ette, sest nii näeb kaugemalasuvaid objekte terasemalt.

Asi on hoopis minu sülearvutis - ühtäkki ei saanud enam selle Windows'i luuke lahti. Mäletan isegi Kuressaares veel mõnda vana maja, kus akendele sai õhtuti panna väljastpoolt luugid ette. Kas seda ka tehti, enam ei mäleta, aga luugid ja põiklatid olid täitsa olemas. Nii tundus nüüd olevat ka minu arvutiga. Mina vaatan siitpoolt küll ja ekraan ka tolmust puhtaks tehtud, aga välja enam ei näe. Nii oledki pime valmis :) s.t. istud oma kuudis isoleerituna ühiskonnast.

Asja rohkem uurima asudes tundus, et lisaks windows'ile otsustas ka kõvaketas end "peitma hakata". Kahe mehega otsisime viga, aga seni tagajärjeta. Utiili veel ei saatnud. Ehk õnnestub asjale hing sisse saada, sest kuigi suur osa materjalist on mujale salvestatud, võib üht-teist siiski ka kaduma minna. Hetkel kasutan asendusarvutit.

Pühapäeval oli naistepäev, mida pole meie peres küll eriti kunagi tähistatud. Kummalisel kombel aga kujunes minu jutluse teemaks seekord (järjena eelmisele pühapäevale): ei ole seal meest ega naist. (Gal 3) Kui Uue Testamendi päevil ei omanud naised ühiskonnas veel kaugeltki meestega sarnaseid õigusi, siis tasub rõhutada, et Jeesus tuli ja "tõstis naised üles" andes neile väärikuse. Koosolekut algas Andres Kirves lugedes Psalmi 23. Tema osaks on näiteks ka korjanduse läbiviimine.

Meie peasaal on saanud uue ripplae. Muud tööd ootavad oma järge.

Pühapäeva pärastlõunal sõitsime all-linna Burrard'i metroojaama kirsiõite ilu nautima. Muidugi oli seal ka teisi meiesuguseid.

Andrease Ühendatud Kirikus oli Jazz Vesper. Robin Shier ja Urbana koosseisus: 6 saksofoni, 6 trompetit, 4 trombooni, klaver, kitarr, bass ja löökriistad. Vahele liturgi mõtisklusi ja palveid.

Linnas oli näha juba üksikuid hiirekõrvus puid ja muidugi kevadlilli.

Jalutasime veel Broadway Kirikuni, kuna kirjade järgi on seal pühapäeva õhtuti noorteteenistus. Oligi! Suur saal oli teisaldatavate vaheseintega (sirmidega) poolitatud nii, et rahvas ei hajunud ära, vaid täitis üsna tihedalt esimese saaliosa. Kohal oli umbes 150 noorema põlvkonna esindajat ja sound (kolm kitarri, sünt, viiul, trummid) oli nii vägev, et pani isegi mind kõrvu raputama. :)

Nagu olen varem maininud, elab meie majades (kompleks, mis koosneb kahest kõrghoonest) väga erinevat rahvast. Hommikuti ootavad lapsed koolibussi ja sealt see varsti tulebki, et peatuda üks kord ja mõnekümne meetri pärast teine kord (meile pisut arusaamatu, miks need lapsed ei või minna natuke edasi ja ühest kohast peale). Nagu bussi küljelt saab lugeda, on see muslim school'i buss ning meie majadest astub sinna peale kuni 10 last. Christianity school'i sildiga busse pole siinkandis kahjuks juhtunud nägema.

Viimane tänane pilt tuleb küll vuliseva vee taustal, aga praegu on meil igaks juhuks veel sallid kaelas. Hoidke teiegi ennast! Kevadine tuul on kaval.