Laupäeval käisime Orpheumis Mendelssohni "Eelijat" kuulamas. Vapustav elamus! Vancouveri Bach'i umbes 100-liikmeline koor, sümfooniaorkester (ca 50 pillimeest) ning solistid. Eelija osas bass/bariton Giles Tomkins. Dirigent Leslie Dala. Oratoorium kätkes endas 1 Kuningate 17-19 ptk ja 2 Kuningate 1-2 ptk ehk kogu Eelija lugu. Poeetilist võõrkeelt on kohati võimatu mõista, aga tänu taustateadmistele ning kavalehele saime ilusti järge pidada. :)
Habemega Tomkins Eelija osatäitjana sobis sellesse rolli igas mõttes.
Liigutavaks vahepalaks oli väikese 8-aastase poisi (laps-sopran) lavaletulek Eelija sulase rollis, kes "käis korduvalt vaatamas, kas vihmapilve veel ei paista."
Loo üks suurematest märksõnadest on "tuli". Tulega vastas Jumal Karmeli mäel Eelijale. Eks su sõna ole kui tuli! Tuliste vankritega viidi Eelija taevasse.
(Fotokas ununes koju. Pildid laenatud - mitte sellelt kontserdilt :) Aitäh Erlile, kes selle meile võimaldas.)
![]() |
Dirigent Leslie Dala |

Pühapäeval oli kohutav ilm ja kuna meie teenistuse algus oli esmakordselt kell 14.30, siis oli arvamusi, et ega täna meid palju kogune. Ometi peaaegu kõik, kes ikka käivad, olid kohal :) See tegi südame soojaks. Johannes luges algussõna Ilmutuse raamatu 21. peatükist. Laulsime Thomas Kirvese saatel palmipuudepüha laule, sh kahekesi Pillega vana hea Mul vaikseil tundidel, mida mitmed armastavad... Jutluse sobitasin selle lauluga lugedes Ilm 7:9 jj. Taevasest palmipuudepühast, kus saab olema suur rahvahulk kõigist rahvastest ja keeltest. Sinna pääsemiseks on vaja taibata ära suure nädala mõte... ja uskuda Jeesusesse!
Samal ajal hakkab kiriku remont jõudma lõpusirgele. Kui kolmapäeval käisime oma kraami kokku panemas, siis ülal tegid töömehed tööd, aga all käis Alfa kursus. Kohvi pakuti meilegi. Saime teada, et all-linnas nende peakirikus osaleb praegu Alfas üle 200 inimese. Väljasõidul oli kohal 162. Siin kirikus tehakse selle piirkonna naiste-Alfat ja see grupp pole suur, aga tegijad on innukad. Küllap järgmisel korral saan edastada juba pilte esimeselt avateenistuselt Ülestõusmispüha hommikul, kuhu on ka meie eesti kogudus oodatud.
Kevad on aga ka pesategemise aeg. Deer Lake ääres on puutumatu ala, kus kõrgete puude otsas on haigrute (heron) pesad. Kõrgel ja kaugel, aga seal nad istuvad. Meie oleme siin oma pesas rahul küll, aga kolme kuu pärast saame ehk saare kadakate vahele tagasi. Aeg lendab haigrutiivul :) Koju jõudes ootab ees päris mitu laulatust, sest ka noorte inimeste sisse on peidetud vajadus ehitada oma pesa.
Lõpetuseks soovime kõigile Õnnistatud Ülestõusmisepühi!
Kaart ikka ka. :) Kui me oleks siinsete hiinlaste pikkused (Pille on vahepeal kasvanud :), siis jääksid näod raami taha varju. Ei tea, kelle pikkuse järgi see siin tehti, aga vahet pole. Frazeri kaldal jalutades oli tunda looduse lõhna.
Emm on tõesti vapustavalt pikk ja paks juba ;)
VastaKustutaNii ilusad lilled!
3 kuud, vau! See on ju kohe läbi. :)
OOtame!