Baker

Kui ma olin väike ja mu tänane tohtrist õde oli veel väiksem, siis ta tahtis endale kangesti saada ühte "kokapoissi" ja sai ka. See oli valge torukübaraga parajalt paks pagar, kes pliidi ees pannkooki küpsetas (või oli see omlett, mis seal pannil oli, aga vahet ju eriti pole - mõni teeb pannkoogutaigna kümne munaga :). Mänguasi töötas vist patarei pealt ja nii see kokapoiss seda pannkooki siis osava randmeliigutusega ühelt küljelt teisele viskas. Pagariks mu õde ikkagi ei õppinud, aga valge kittel hakkas talle sellest ajast vist meeldima küll.

Lugu selline, et me käisime möödunud nädalal Bakeri mäe otsas. Baker tähendab vist pagarit?

Selleks tuli sõita jälle üle piiri ja mitte mere, vaid metsa poole. :) See valge vana vulkaan paistis ära koguduse pastori eelmise korteri aknasse, kus võisime olla 10 aastat tagasi käies siin külas siis oma isal, kes oli samas rollis, kus mina täna. Meie praeguse elutoa aknasse see kahjuks ei paista (aknad on põhja poole), aga sobiva ilmaga on mõne Vancouveri kõrgema serva pealt täitsa märgatav.

Liikusime Abbotsfordi kaudu Sumasi asulani ja sealt Kendalli ning Maple Fallsi, kus sai võetud tass kohvi ning siis otse üles. Pilte sai tehtud ja mõned paremad sortisin siit siis kodustele huvilistele vaatamiseks.

 

 

See on minu arust üks õnnestunud võte!

 

 

 

Picture Lake ehk Ameerika kõige enam pildistatud järv. Nii vähemalt räägitakse.

Me pole küll edevad, aga noh, muidu mõni arvab, et internetist nopitud pildid. :)

Kui jää lõplikult ära sulab, saab ka täiusliku peegelduse. Ei jõudnud kahjuks ootama jääda. :)

Siit praegu autoga veel edasi ei saa. Suvel ehk.

Otsustasime, et päris tippu me botastega ei lähe. :)

Keegi oli kaunistanud väikese jõulupuu.

 

Tagasiteel. Sõidukiirus on muidugi piiratud.

 

See oleks eemaltvaadates nagu äraveeretatav hauakivi. Tegelikult jämedast puutüvest lõigatud "ketas".

Koduteel tegime põike paremale, kus on Silver Lake. Kämpingud ja puhkemajad. Enne seda Mt Bakeri Hwy ääres oli ka üks Lõuna-Baptistide Laagrikeskus (nagu meie Pähklimäe), aga möödusime sellest nii kiiresti, et pilt jäi tegemata.

 

  

 

Mäe otsas käisime kolmapäeval ja neljapäeval tuli uus tuhin peale. Ilus ilm meelitas all-linna matkama. Kokku tuli oma 10 km. See oli ka viimane piir. Jalad astuks võib-olla pisut veel, aga selg näitab punast tuld. Üks pildiseeria siis sellest retkest ka.

 

 

Kahjuks need õied ei lõhna. Üks vanem pisike daam hakkas Pille eeskujul ka ennast ülespoole upitama ja kukkus üle aia hekipõõsasse, ainult jalad jäid püsti. Aitasime ta sealt välja.

 

 

Need pole meie! Meie peres on vähemalt üks LÕOKE, aga vaevalt et ta künnivaresega paari läks! :)

  

 

Üle Granville silla...

Pühapäev oli omapärane. Ei osanud oma hommikuga õieti midagi peale hakata. Kui tavaliselt väljusime teenistusele minekuks uksest juba kella 10 paiku, siis nüüd tuli oodata poole kaheni. Tahab harjumist! 

Tuli mõte ja jalutasime lihtsalt kõrvalolevasse Burnaby Ühendatud Kirikusse, et vaadata, kuidas neil siin läheb. Väike pühapäevakoolilaste grupp, vanemad inimesed pinkides, tasemel klaverisaatja ja naispastor. Mnjah! Minu vanamoodne arvamus on, et pastor peab olema ikka mees, aga ta peaks kindlasti olema ka naisemees.

 

Meie teenistus toimus siis esimest korda uuendatud peasaalis. Thomas puhus orelile hääled sisse. Too oli seal ehitustolmu küllalt sisse hinganud, aga natuke köhimist ja õhk hakkas läbi käima ning laul läks lahti. Võtsime tagantjärgi veel mitu Ülestõusmispüha hümni. Villi luges algussõnaks 1Tm 2:1 ja mõtiskles palve tähtsusest. Pastori jutluse teema oli "Usust usku" (Jh 1:45jj; Rm 1:17) Jeesuse jüngrite, eriti Naatanaeli näitel. Ka skeptikud võivad kohtudes Jeesusega saada usklikuks ja läbi usuproovide tõusta küpsele usutasandile.

 

Pärast teenistust lõunatasime koos Villi ja Viivega "Uncle Willy" söögimajas. See tuletab meelde, et Kuressaares on (loodetavasti ikka veel) mitte kaugel meie kirikust täitsa korralik söögikoht "Mõnus Villem." Mõnusad Villi'd on need kõik!

Täna panen punktiks pühade-liilia kolm avanenud õit - tervituseks meie lastele! 

Kui Jumal lubab, siis nädala pärast jälle!