Kuna oli pühapäeva hommik, siis kasutasime võimalust ja osalesime ühtlasi ka all-linnas asuva Esimese Baptistikoguduse hommikusel jumalateenistusel. Polnud sinna veel jõudnud. Kogudus on asutatud 1887, aga peab teenistusi selles kirikus alates 1911. aastast ja pühapäeva hommikul on neid kaks, kell 9 ja 11.
Kui näiteks tuleks immigrandina valida endale siin linnas kodukogudust, siis oleks see kindlasti üks meie favoriitidest. Tundsime ennast peaaegu nagu kodus, kui silmas pidada jumalateenistuse laadi. Oli kaasaegse saatega lühike ülistusosa, aga samas ei puudunud ka koorilaul ning orelihelid. Saal oli rahvast täis vaatamata rahvajooksuga seotud liikluspiirangutele. Esindatud olid kõik põlvkonnad ja rõõmustavalt palju mehi.
Kui ma ei eksi, siis see kogudus on kuulutanud vanempastori koha vakantseks, kuna praegune on jõudnud pensioniikka.
Jutlustaja oli seekord Hongkongist OMF president Dr Patrick Fung. Tänavu
tähistatakse 150 aasta möödumist Hiina Sisemisjoni rajamisest, mille
juhiks oli Hudson Taylor. OMF hõlmab lisaks Hiinale juba ka teisi
Kagu-Aasia riike (Mongoolia, Vietnam, Korea, Jaapan, Malaisia,
Indoneesia, Singapur, Filipiinid, Taiwan) ja selles organisatsioonis on
üle 2000 töötegija (40 rahvuse esindajat).
![]() |
Hudson Taylor |
Meie oma koosolek algas 2.30 PM. Seekord saatis ühislaulu õde Erli. Algussõna luges Tiiu Jääger (Js 40:28-31) Tervituse koos vaimuliku sooviga ütles Lemm Proos Rootsist, kes peab seda kogudust siiski ka oma teiseks koduks. Ta oli siin seoses Sunrun'iga. Pastor valis seoses kevadega teemaks Mt 13:1jj Külvitöö neljasugusele põllumaale. Kas kuulutada esimesed kolm lootusetuteks juhtumiteks, kellele ei tasu seemet raisata? Ehk annab selliste südamete pinnast kuidagi parandada?
Pilk eelmisesse nädalasse.
Kolmapäeval jagas farmer Enno Paat Kuldses Klubis kuulajatele oma elust ja tegemistest, aga ka põllumajandusest laiemalt. Paar nädalat enne seda oli Klubi külaliseks Suursaadik Gita Kalmet Ottawast.
Pikk ja ilus päev oli reedel, kui läksime uudistama West Vancouverit. Kuna samal ajal oli siin linnas Kanada peaminister Harperiga kohtumas India peaminister Narendra Modi, siis tekkis Erlil mõtte minna lõunatama india restorani. Mõeldud, tehtud. Tulikuum ja indiapäraselt vürtsitatud kala toodi üsna kärmesti lauale. Nüüd on ka see huvitav kogemus olemas!
Otsisime üles veel viimased täies õitsemise ilus kirsid lahe kaldalt ning nautisime vaateid vasakule ja paremale.
Potipõllundusega tegeletakse siin jõukamas linnaosas päris hoolega. Teisel pildil tagasihoidlikum aed, kust võib läbi jalutada, aga igal peenral on ikka kindel omanik.
Kaldaäärsed vanad majad on juba linna omand, mida enam erakätesse edasi
müüa ei tohi.
Mõni võte kõrgemalt. Soe osadus lõppes külma jäätisega. :)
Tegelikult on mul pilte päris hulgi, aga hakkab vist aitama. Mõni veel pisikeselt jalutuskäigult siit koduümbrusest.
Nagu näete, Pille piilub ka nii ühe kui teise nurga taga. Me saame siin kahekesi küll kenasti hakkama.
Ma ei taipa, miks Ilvesed siis ei saanud ega hakkagi enam saama. Riiki juhtiv isik peaks kõigepealt ikka oma pere juhtimisega toime tulema. Rõõmu see ametlik teade mulle igatahes ei teinud. Panin tähele, et nii mõnigi kommenteeris tulemust teatava rahuloluga, et nüüd on siis asi selge. Selge jah, aga tegemist on ju ikka perekonna purunemisega. Selles mõttes ei mõista absoluutselt, mida mõtleb suhtekorraldaja, kui ütleb, et ehk see samm annab julgust ka teistele, kes seni veel kahtlevad. Cammoon! Lahutamist kui viimast abinõu lootusetus olukorras ei keela ka Piibel ja võib-olla antud olukorda ei saanud enam tagasi pöörata, aga sellise sündmuse puhul ma oleksin soovinud kuulda nõuannet eesti perekondadele hoida oma suhted korras ja kui on probleeme, siis anda andeks ja leppida ära. Selles mõttes lugupeetud president mulle eeskujuks ei ole! Ja suhtekorraldaja ka mitte. Kahju!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar