Easter ja tulbid

Kui Eestis on Ülestõusmispühade motiiviks pajutibud ja Kanadas valge liilia, siis seekord riputan siia hoopis hulgaliselt tulpe. Isegi minusugune "tuim loom sai emotsionaalse elamuse". Lühidalt öeldes tegime koos hea naabri-Lyyliga suurel neljapäeval ühe USA tripi ja kuigi kodunt lahkudes oli taevas pilves, ilmus teiselpool piiri üsna pea päike välja ja päev oli ilus kuni õhtuni.

Kuigi Vancouver on ju väga ilus, siis ameerika väikelinnad olid lihtsalt armsad. Lyndeni postimaja ees lehvis riigilipp. Mitu tuulikut (seal elab palju hollandlasi) ja kirikud iga nurga peal.

 

 

Bellinghamis jõime kohvi ja edasi siirdusime mööda käänulist rannamaanteed "Tulpide linna".

 

 

 

 

 

 

  

 

 Pillel oli kange tahtmine see kärutäis tulpe Saaremaale ära  vedada, aga rammu jäi väheks! :)

Edasi sõitsime veel La Connerisse, kus jalutasime mööda peatänavat ja üsna meeldiv oli aduda, et linnake kenasti kompaktselt hoitud, kõik käe-jala juures, nii poed kui kohvikud. Tahtmatult võrdlesin seda meie oma Kuressaarega ja ega tahaks ju siin oma kodulinna kuidagi maha teha, aga kahjutundega pean ütlema, et minu meelest on meie kesklinn mõnevõrra ära rikutud... sinna on jäänud vaid kallis kaubamaja ja mõned kaltsukad. Kui koolipoisi-põlves ütlesin, et lähen linna, siis mõtlesin selle all kesklinna koos poodide ja inimestega, kes seal liikusid. Nüüd - kui ütlen, et lähen linna, siis ei tea ka ise, kus see linn asub, kas Kudjape kalmistu juures (seal on Auriga kaubanduskeskus) või kuskil mujal. Kesklinna pole nagu enam asja minna.

 

Tegelikult peaks kroonika täpsuse huvides mainima, et suurel reedel oli meil viimast korda teenistus all-saalis. Astrid luges päevakohase teksti Mt 27. peatükist. Pillelt luuletus ja Marguselt jutlus Risti kandmise tähendusest nii Jeesuse, Küreene Siimona kui meie endi elus. (Jh 19:16-17; Mt 27:31-32; Lk 9:23)

Laupäeval osalesime kohaliku Õigeusu koguduse Ülestõusmispüha eelõhtu teenistusel. Üldiselt peab ju Õigeusu kirikus olema laul ilma saateta, aga Tarmo Viitre oli klaveriga ikka natuke toeks, sest minu andmetel oli vähemalt kolme juhtiva naislaulja aastad juba üle 90, aga siiski-siiski - koori koosseisus võis olla vist isegi 1 või isegi 2 täitsa noort inimest (selgituseks: nooreks loetakse alla 70-aastast). Isa Stefan'iga ajasime pärast kohvilauas juttu. Ta käib siin õigeusu teenistusi pidamas max 3 korda aastas. 

 

 Ülestõusmispühal alustas meie kirikus oma teenistustega Coastal Church. Otsustasime minna ka  eesti kogudusega nende pidupäevast osa saama ja jätsime oma teenistuse seekord siis ära. Uuendatud saal oli rahvast täis, enamus noored ja keskealised. Meid - eestlasi võis olla kokku isegi üle 30. Tasemel ülistus, aga kahjuks absoluutselt võõrad laulud. Hea evangeelne jutlus vanempastori esituses tuli ekraanilt. (Neil on kokku neli kogunemiskohta ja seetõttu transleeritakse all-linnas peakirikus peetav jutlus mujale neti kaudu) Ekraanidega pole siin koonerdatud - neid on väikese saali kohta lausa kolm tükki. Teenistus kestis napilt üle tunni. Kohv ja eestpalvevõimalus pärast seda. Tundsin puudust mõnest heast Ülestõusmispüha hümnist. Ometi neid ju on!

Vanempastori abikaasa ütles avatervituse.

Ülistusansambel

Selle Campuse ehk osakonna juhataja.

Jutlus ekraanilt

Eestlaste sektsioon :)

Nii! Päev jätkus ja lõppes kalli Ülestõusmispühade lõunaosadusega White Rock'is Lepiku pere külalislahkes kodus. Ohvrilinnuks oli seekord traditsiooniliselt ikka kalkun.
Ja mööda saidki need ilusad pühad! Kõige eest tänu Jumalale!

 

Üks üllatusmuna päris lõpuks teile siia veel! :)