Täna on selline ilm, mis välja just ei kutsu. Kas tahate näha? Aga palun! :) Pilvelõhkujad küll, aga udu käib neile selgelt üle jõu! Tegelikult on siiamaani olnud imeilusad ilmad, +24...+26. Musta T-särgiga oli ikka lausa palav. Seega natuke udust ilma pole meie tuju teps mitte ära rikkunud. Loodame, et tuleb veel mitmeid ilusaid nädalaid enne, kui kuude viisi vihmaga harjume.
Üks nukraim hetk oli, kui jagasime viimast musta leiva viilu, mis Saarelt kaasas oli. Jäädvustasin selle ajaloolise hetke lausa üles.
Olgu lisatud, et leidsime siit ka ühe Ukraina poe, kus on müügil nii Borodino leiba (see meie endine saaremaa leib) kui sprotte, aga see Borodino siin oli kahjuks üpris omapärase maitsega.
Pühapäevaste teenistustega on seni läinud nii, et kui olla nö ametis, siis ununeb igasugune pildistamine. Taipan seda alles siis, kui 'aamen' on öeldud. Ehk läheb edaspidi paremini! Seekord tegi südamliku alguse õde Tiiu Jääger (Psalm 103 algusest). Pastori jutlus oli Hb 11:1jj mõtete alusel neist, kes on andnud ära oma usuelu eksami ja saanud selle kohta tunnistuse. Sünnipäevalapsed olid Erna Kirves, kes küll tervise tõttu ei saanud kohal olla ja Erli Lepik. Samuti vend Jaan Tamm, kellele mõtlesime oma palvetega. Orelil/klaveril Thomas Kirves, kes koos Peter Lepikuga teenisid kaasa ka Püha Õhtusöömaaja lauas osalejaid. Panen täna siia kiriku välisvaate.
Pärast teenistust sõitsime Meie Kodu'sse, kus toimus koosviibimine suure põgenemise 70. aastapäeva mälestuseks. Meie Kodu on kohalik Eesti Maja, mis asub ühe katuse all kohaliku Eesti Luteri kirikuga. Kuna jõudsime varem, istusime ka kohvilauas. Sel hommikul oli Luteri koguduses viimast pühapäeva teenimas pastor Arho Tuhkru Eestist, kes pidi ära sõitma juba esmaspäeval ja kellega jõudsime põgusalt vestelda.
Kiriku ruum on igati soliidne.
Aktuse juhatas sisse Juta Kitsing.
Ettekande "Kodust lahkumine" oma perekonna eluloo põhjal tegi Andres Raudsepp (Ontariost) põimides sellesse sobivaid laulusalme. Kutsutud külalisena oli ta eelmisel pärastlõunal sealsamas üles astunud pagulaslaulude kavaga. Kahjuks me sellest osa võtta ei saanud.
Nii! Ja nüüd riputan siia lihtsalt hulga pilte. Esimene seeria on pikemast matkast lähikonnas. Deer Lake on üks pisut suurem järv, millele tegime tiiru peale. Siin Burnaby linnas on tegelikult veel suurem Burnaby järv ka, aga see asub meist liiga kaugel. Ilm oli palav ja teinekord võtame joogipudeli kaasa. Kokku võis see matk ulatuda 8 km-ni. Tagasitulek oli ikka üles-üles ja juttu jäi järjest vähemaks (kohvitassi juures jätkub ju kauemaks), aga tore sellegipoolest.
Kala jäi seekord püüdmata ja lõbusõit tegemata. Vaatasime, kuidas üks 'papi' oma 'mammit' Kajakist välja püüdis tõsta.Viiendal korral vist õnnestus. Vahepeal tundus küll, et peavad vist kraana tellima. :)
Vaade teiselt kaldalt oli kihvt. Ega siis ilma-asjata seda pulmapeo paigaks valitud. Oleks hea meelega ka peolaua ääres kohad sisse võtnud, aga meil polnud pulmariiet seljas. Vastava kirjakoha otsimine jääb sulle kodutööks! :)
Nüüd mõned all-linna ja Põhja-Vancouveri vaated, millega sai ka esimene tutvus ära tehtud. Esimesed võtted ongi Seabus'i pardalt Põhja-suunas ja sealselt rannikult.
Ujuvmajad, kus "kuuri all" mitte auto, vaid jaht. Pille ei saanud aru, mismoodi selles majas küll laste järele vaadatakse, sest nii kui uksest välja astud, kaks sammu ja sulps!
Üks meresõidualus oli uhkem kui teine. Kõige uhkem oli see, mis nüüd tuleb. Saaremaa Luksusjahi (sellenimelist firmat pean silmas) toode see vist pole, aga ülivinge asi. Ülemisel avatud platvormil on helikopteri plats. (Üks vana "aurik" siin ees segab pilti, aga teisele poole minna ei jõudnud, kuna Seabusi väljumiseni oli vaid mõni minut.)
Ja edasi, õigemini tagasi päris-Vancouverisse!
Esimesena köitis tähelepanu ikka pühakoda. Tegemist Katoliku kirikuga. Astusime sisse ja nautisime vaikust. Väga ilus ja korras.
Mõni vitraaz' ka.
Meie jalutuskäik jätkus kaootiliselt mööda tänavaid eesmärki seadmata. Pillel on muidugi kiusatus teelt eksida nendesse tuhandetesse riidepoodidesse, aga üheskoos suutsime enam-vähem kiusatustele vastu seista (välja arvatud mõni erand ja üks täielik põrumine - s.t. Markusele osteti esimene särk ära :)
Kuna ilm oli super-ilus (pildistamiseks isegi liiga hele), siis vaadake klaasist kõrghoonete külgedelt peegelduvaid kujutisi. Esimesel on pöörlev restoran, mis jätab tuvid küll üsna ükskõikseks - enamus ei vaata sinnapoolegi. Teisel pooleliolev kõrghoone ja ime küll - neid mahub siia veel. Kohalikud selle üle just ei rõõmusta. Sellega täna lõpetan.
 |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar