Kuus kuud

Pool aastat võõrsil oldud. Mõned kuud veel. Loodetavasti saavad need olema meeldejäävad, kuigi koduigatsus hakkab vaikselt juba kipitama. :)

Eile oli matus, milleks lubati meile imeilus ilm. Saatsime ära 97-aastase Richard Kelderi, kes oli sünnilt hiidlane, aga küüditatud 1941.a Siberisse ning sealt imekombel põgenema pääsenud ning Kaukaasia kaudu kodu-Eestisse tagasi rännanud, kus aga polnud nüüd enam sugugi kindlat kohta olla ja teekond jätkus - juba teisele poole, üle mere Rootsi. Jõudnud seal abielluda, tuli liikuda edasi, sest polnud veendumust, et Rootsi neid NLiidule välja ei anna. Nii nad jõudsid Vancouverisse, kus Richard elas oma elu lõpuni. Ustav mees ka koguduses selle 1952.a. asutamisest alates.

Ärasaatmine Peetri kirikust

Poeg Harry Kelder jagamas oma mälestusi

Muldasängitamine Forest Lawn'i kalmistul

Pühapäeva hommikusel teenistusel tegi algust vend Thomas Kirves lugedes Psalmi 46 ning toonitades eriti mõtet Jätke järele ja teadke, et mina olen Jumal. Muusikuna oskab ta hinnata pausikohti, kus kõik orkestrandid jätavad mängimise järele ja see on just eriti "kõnekas", näiteks on selliseid sügava tähendusega hetki Arvo Pärdi loomingus. Sama kehtib meie suhtes Jumalaga.
Pastor kõneles Gal 3 teemal "Ei ole siin orja ega vaba". (Taustaks äsjamöödunud Iseseisvuspäev, pühapäeval toimunud Riigikogu valimised ja Eesti naaberriigis aset leidnud mõrv). Kui Jeesus tuli ja võttis orja näo, siis milline on meie staatus?

Valve Värtina abiga saime piletid Vancouveri Gospelkoori Good Noise kontserdile, mis toimus Ryersoni Ühendatud kirikus. Mõned rohkem ja teised vähem tuntud meloodiad, tasemel pillimehed, andekas koorijuht, tunnustatud külalissolist Louise Rose (naine, kes muuseas on töötanud baptisti vaimulikuna) ja rahvast puupüsti täis kirikusaal. Märgin ära, et küllalt suurt koori (umbes 60 lauljat põhikoosseisus, pildil on samapalju juurdekutsutuid, aga siis oli nagu pildilt näha pianistiks juba külalisesineja) juhatas koorijuht klaveri tagant ise samal ajal vajadusel soolot lauldes. Saab küll!

Koorijuht ja direktor Gail Suderman

Laulja, pianist, arranzeerija Louise Rose

Laupäeval jalutasime Westminsteris. Ilus puhas kallasrada ja kevadised õied.

Mõni pühakoda ka. Esimese juures pakkus huvi paar asja. Selles nelipühi kirikus peetakse pühapäeva õhtuti äratuskoosolekut. Päris hea. Eks paistab, kas leiame võimaluse, et vaadata sisse. Sealsamas kiriku juures oli mälestustahvel, kus kirjas, et 1898.a tagasi põles see linnaosa tuhaks. Mitmed kirikud jäid imekombel püsti ja nende juhid aitasid kogukonnal organiseeruda, et kodud ja hooned saaksid uuesti taastatud.

Tundub, et vana puidust kogudusehoone on esialgne ja säilitatud. Koguduse kasvades ehitati uuem kivikirik juurde.

Ka selle koguduse juures on laste päevahoid.

See on juba teine - nö kõrgkirikute leeri kuuluv pühakoda.

Westminsteris on üks kummaline tänav, millel järjepannu muudkui pruudipoed. Neid oli oma 7-8 tükki. Kenad kleidid ning loorid ning... :)  Kuni -75% OFF. Pruudid, ae! Kus te olete?

Samal ajal parvetati Frazeril palke. Ikka mitmed head rekkatäied lihtsalt nööriga järgi. :)

Hakkabki mu kaust tühjaks saama. Ah jaa, naisele kingitud roosid ei vajunudki longu, vaid läksid hoopis kasvama. :) Järeldus: mees armastab! Tunnistan tõeks! :)
Väike tagasiside ka blogilugejate osas. Juubelipostitus korjas kummalisel kombel kõikidest kõige rohkem lugejaid, isegi rohkem kui jõulu- ja aastavahetuse lood.

Lõpuks väike järelhüüe valimistele. Tegelikult poleks mul seda üldse tark kommenteerida, aga olin mõnevõrra pettunud, Vist valijates.

Hea on see, et kaks väikeparteid ületasid künnise, aga reform oleks võinud oma viimaste aegade jamade tõttu siiski natuke aega tagavarapingil istuda ja häbeneda. :) Nende hulgas on väga tublisid inimesi, aga üldises plaanis seisab partei ise paraku vaid jõukate inimeste huvide (!) eest. Loodetavasti on nad nüüd koalitsiooni moodustades sunnitud arvestama pisut ka teiste kodanikega...

Veel kahetsusväärsem on selline nö hõbemedalile tulnud nähtus nagu keskerakond. Nad on piisavalt rahul oma positsiooniga pealinnas ja tundub, et see riigi asi neid enam eriti ei huvitagi. Tõsine valitsemise paradoks. Tundub, et keski valijaid ei nihuta mujale mingi väega. Samas valijate vägi on võimas. Kes küll vahetaks välja nende juhi?

Igatahes tuleb oravaid edasi toita. :) Siin Burnaby parkides on neid kõvasti. Ja kas nad sulle oma tõelist palet näitavad? Tuhkagi. Hea kui sabagi, mis on muidugi kohev! :) Pilt on eelmisest sügisest.

Mulle hakkab tegelikult järjest rohkem meeldima Jeesuse ütlus: Minu riik pole sellest maailmast. (Jh 18:36)  Eestist eemal olles võib ju nii mõelda. :)