Jah, emadepäev sai peetud. Lilledega ja puha. :) Pildilt võib lisaks lilledele näha, mis nende emade igapäevane osa tegelikult on. Pesupesemine ja elamise koristamine ja palju muud... teate ise küll.
Meie emm (täpsustan: kui lapsed olid väikesed, siis oli Pille hüüdnimeks emme, praegu on ta emm ja kui tulevikus peaks lapselapsed saabuma, siis saab temast memm, ehee :) on siin teinud mitmeid ratsionaliseerimisettepanekuid. Näiteks kuidas saada kiiremini mõni pestud riietusese kuivaks. Jah, kuivatusmasin on ka majas olemas ja see on üks tõeliselt hea riistapuu, aga mõni asi tuleb ikka käsitsi pesta (naised teavad, mis ja miks :) ja siis on seda hea kuivatada laeventilaatori küljes. Vot tak!
Üks teine leiutis veel. Kuna mees ei viitsi poes käia, aga talle peab ka ju mõne hilbu ikka ostma ja selleks tuleb temaga koos poodi tagasi riiet selga proovima minna, siis siin keegi sul seda asja "kinni ei pane" nagu kodulinnas kombeks, aga lihtsalt puu peale ka jätta ei saa - rahvast on nii palju, et see asi on sealt varsti läinud. Nii tuleb vahel mõni asi lihtsalt ära peita. Parim näide on, kui ta leidis mulle mustad kingad, aga neid on ju vaja jalga proovida... ta viis need sama poe kotiosakonda ja lõi ühe suure kandekoti sisse, kus need seisid peaaegu kaks nädalat. :) See oli rubriigist - ideid järgmistele Kanada-külastajatele... :) :)
Meie oma eesti teenistusel oli neid, keda pole enne näinudki või kes külastavad kogudust harva. Iga naine sai emadepäeva puhul juba teenistuse alguses kingiks kauni nelgiõie. Pille luges alguseks Õp sõnadest, milline on üks tubli naine ning jutluse sisuks valisin seekord Loti ja tema naise ning kogu nende perekonna loo. Õppetükk kõigile, kes usku Jumalasse tõsiselt ei võta.
Nädala lõpp pakkus meile siin kaks mõnusat rannailma. Ei mäleta, et oleks emadepäeva paiku lihtsalt rannaliival lesinud, aga seekord nii juhtus. Päikesevõtmisega peab Läänerannikul muidugi ettevaatlik olema, sest üks aastatetagune kogemus mul on, kui läksime siin randa ja ilma päikesekreemita veedetud 3 tundi andis sellise tulemuse, et isegi väikese varba pealt tuli nahk maha. :) Seekord olime targemad. Vesi on aga veel kaunis (siin kasutatakse eestlaste hulgas sellist omadussõna :) külm ja vaid mõned julgemad käisid ennast seal karastamas.
Reedel käisime Kitsilano rannas ja laupäeval English Bay'l. Mõned pildid minekust-tulekust lisaks..
Rannas käimisel on vist ikka mingi muu mõte ka kui ainult pruuniks päevitada, aga ega ma pole sellest siiamaani õieti aru saanud. Sellel hästi tõmmul tüdrukul, kes meie kõrval oma kahe heleda sõbrannaga väsimatult saltosid tegi, poleks muidu ju üldse randa asja. :)
Sellised palginotid on igati kasulikud. Koht, kuhu riided peale panna ja selga toetada. Rannas on need kenasti ridastikku. Eks nad takista natuke ka liiva tuiskamist, kui tugevam tuul.
Pille oskab ikka kõik pikakaelalised üles leida. Jutustasid selle haigruga seal rannas tükk aega. Ta oma pikakaelaline meesterahvas valvas samal ajal lühikese palgijupi ääres riideid.
Polegi ammu enam selfi't teinud. Püüdsin mis ma püüdsin, aga kogu kael ei jäänud ikka peale. :)
Külastasime koguduse liiget Johannest tema kodus 9-ndal korrusel mitte kaugel English Bay'st, kuna ta pole enam mitu pühapäeva koosolekule saanud. Tal on oma rõdul väike dendraarium. Ümberringi kõrghooned, mis kipuvad varjutama kaunist vaadet merele ja mägedele.
Paar juhuslikku sõiduvahendit. Tegelikult on siin ikka muid mudeleid ka.
Veel riputan ühe ilusa vitraazi-näidise. Oleme mõelnud midagi ilusat paigaldada oma kiriku altariaknale, aga veel pole ei ideed ega ressursse selleks. Kunagi kindlasti.
Õitega lõpetame ka. Mängu ilu!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar