Püha pühade vahel

Alustan täna pildiga õhtutaevast, võetuna meie rõdult. Sel nädalal lubab ilusamaid ilmu :)

Kui eelmisel korral oli emadepäev ja järgmisel korral on nelipühad, siis algul arvasin, et seekord on nn pühadevahe, aga võta näpust. Siin maal peetakse mai keskel pikka nädalavahetust, mis on pühendatud kuninganna Victoriale, kes hakkab mõne aasta pärast lähenema oma kahesajandale sünnipäevale. :) Victoria Day kui riigipüha ja vaba esmaspäev sel puhul on hea mõte.

Jalutasime Burnaby Village Muuseumisse, kus toimus pidulik protsessioon, orkester mängis ja pakuti kooki. Kuninganna pidas kõnet ja külalisi oli murdu koos. Pildimaterjali sai palju, aga siia kõik ei mahu.

 

Rohelise särgiga poiss otsustas kaasa marssida. Vanem vend läks teda ära kutsuma, aga poiss ei teinud kuulmagi. Nii nad marssisid kuni lõpuni. :)

 

"Kuninganna" sõitis ise ka ette.

  

    

Härra ja proua Canada :) Tulid vastu ja tervitasid! ... kujutan ette - nagu meie Pillega 20 aasta pärast :)

Sünnipäevakoogi saamiseks tuli seista pikas-pikas järjekorras :)

Tagasitee äärde jäi mõni ilus kodu, Deer Lake kirik, lilleaed ja järv, pardipered, "pruudid" (peigmehel olid vanad räbalad teksad jalas - Pille tähelepanek) ning nende paadimehed ja üht-teist muud.

 

 

   

 

 

 

  

 

  

 

 

 

 

Kuna sellel nädalavahetusel avati meie aias välibassein, siis oli põhjust kohe sinna sisse karata. Ja muidugi on eesõigus ikka naistel. Mind saadeti purskkaevu äärde ennast jahutama :) (Nali!)

 

Tõele au andes on meie aed siin päris kaunis - vaheldumisi mitmevärvilisi puid-põõsaid, mitu grillimiskohta, palliplatsid ja mururibad.

 

 

  

 

 

Eelmisel nädalal käisime "ülemiste korruste" kaudu Richmondis, kus on suur kaubanduskeskus ja suht hea ja suur muusikainstrumentide pood. Me polnud teist Skytraini liini veel sõitnud. Ei tea, kas sealsed naised on kõik kõverjalgsed, aga mannekeenid igatahes olid küll kummalised. :)

Laupäeval kirikaeda korrastama minnes otsustasime sõita teistkaudu, et külastada ühte vähestest siinasuvatest vaimuliku kirjanduse poodidest Kingsway peal. Sealt siirdusime Greater Vancouver Baptistikiriku juurde, et siis jalutada oma kirikuni. Ja veendusime uuesti, et peaaegu iga paari ploki tagant on mingi kirik.

 

Baptistikiriku juures oli keegi jätnud põõsasse oma korralikud reisikohvrid ilma mingi järelevalveta. Nii suures linnas, kus kõikvõimalikke tüüpe liigub iga nurga peal. Imelik. Meie ei saanud neid ka sinna passima jääda. Natukese aja pärast sõitis mööda selle koguduse buss. Hääletama ei hakanud :)

Nojah, aga Buddha-templis näis olevat ka liikumist. Massiivne ehitis nagu kindlus.

Pühapäeva hommikul käisime Willingtonis ja istusime seekord rõdul, kuhu ainuüksi mahub juba 320 inimest. Lisaks saal ise ja kõrvalsaal. Kõik rahvast täis. Teenistuse käigus oli enne jutlust (!) eraldi eestpalveosa. Mõtlen, millist juhtimist ja administreerimist vajab selline kogudus ja kui palju võiks seal olla palgalisi töötajaid. Igatahes muljetavaldav.

 

Milline taustakoor!

Aga meie kiriku uksed on ikka ka lahti. Punane rododendron kiriku ees õitseb. :)

Seekord juhatas teenistuse sisse Anne lugedes Psalmi 34. Sidusin oma mõtted Taaveti korduva kogemusega: Ta ulatas kõrgusest käe... (Ps 18:17) ja Ta tõmbas mind üles (Ps 40:3).  Jumal, olles ise kõige kõrgemal, ulatab oma käe, et ka kõige sügavamale vajunud inimene saaks aidatud.

Pühapäeva õhtu sai veedetud Luteri õpetaja Algur Kaerma sünnipäevalauas. Algur on tubli mees - juba kaheksas kuu üksinda võõrsil. Mina poleks ilma "küljeluuta" siia küll tulnud. Koguduse õed Valve ja Lydia olid abiks lauakatmise juures.

Lillemuster lõppu. Nädala pärast ehk jälle!